marili

Mari ja Mart lähevad tuttu..

2012-01-14T19:22:00.002+02:00

vol.1
Kui me väiksed olime, siis meil oli narivoodi. Ja kui me öhtul voodi pidime minema, siis me jutustasime alati omavahel. Ja mingi pärast me arvasime, et kui me vastu seina sositame, siis kostab see teiseni paremini. Selle pärast ütlesime alati, et: "Mari/Mart, tule nurka".Hehe.
Ükskord pärast pikka jutustamist tuli isa meie tuppa. Muidugi me tegime kohe nii, nagu me magaks ja olime surmvaiksed. Ja kui me arvasime, et isa uuesti minema läksime, siis ütles Mart jälle, et Mari tule nurka. A ma kuulsin, et isa tegelt ei läinudki minema, vaid tegi nii.Noh, igatahes Mart, tobu reetis meid, ja saime öiendada.
vol.2
Kui me juba oma majas elasime, siis oli meil ka algul kahepeale üks tuba. Ja siis jutusasime ka enne kui päris magama jäime. Tavaliselt oli nii, et mul oli Mardile hirmsasti vaja midagi seletada. A Mart oli juba nii väsind, et ta ei viitsind mind kuulata. See mind muidugi ei huvitand ja ikka ajasin peale, et kuule räägime. No ja selleks ajaks siis, kui mul jutt otsa sai, oli Mardil uni läind ja mul oli uni peal. Ja kui MArt nüüd jutustama hakkas, siis mul polnd enam viitsimist kuulata ja palusin Marti, et ta vait jääks, et ma magada saaks.
Vahel kui ma hakkasin temaga esimesena jutustama, siis ta ütles, et ta ei viitsi mind kuualta, sest pärast on temal uni läind ja mina tahan magada. :) Siis ma ikka lubasin, et ei jää magama. Aga enamasti ikkagi jäin, sest olin nii väsind.
vol.3
Minu lemmik.
Kui oma majas elasime, siis oli meie tuba esimesel korrusel. Telekatuba ja vanemate magamistuba aga teisel. Ja nii oligi, et me pidime voodisse minema ja vanemad läksid telkut vaatama. Loomulikult me ju jutustasime. Aga meie tuppa oli hästi kuulda, mis üleval toimus, ja nii kuulsime, kui keegi seal ringi köndis ja trepist alla tuli. Ja kui me seda kuulsime, siis ütlesime, et: "Teeme nii, et magame!". See tähendas seda, et nii kaua, kui keegi köögis v+i vetsus käis, ei rääkinud me sönaga. Alles siis, kui ema/isa trepist üles läind olid ja suuretoa ust kuulsime. Siis vöis pläkutamine jätkuda.
Aastais hiljem tuletas Mart mulle seda meelde, ja sellest sai nali. Ja nii oligi, et vahel söögilaua taga olles, kui kuulsime, et vanemad tulevad ütlseime, et teeme nii nagu me magaks. Ja koheselt panime silmad kinni ja teesklesime. See oli muidugi kohe ju aru saada, et me maga.(Taldrikud nina ees laual). Igatahes rääkisime sellest vanematele ka, ja ema mängis ka meiega vahel lolli ja tegi kaasa.
Eelmine aasta rääkisin sellest oma noortele(reedeti teen vahel noorteöhtut). Ja algul köik naersid mu üle. Ja siis parasjagu tulid kaks noort välisuksest sisse ja me kuulsime seda. Ja ma niisama nalja löpetuseks ütlesin veel, et teeme, et magame. Heh, ja köik noored viskasid ennast sofale pikali:D.
Eile oli jälle noortekas. Ja k+ik, kes tookord seal olid, kui sellest rääkisin, olid eile ka kohal. Pluss veel üks noortekategija, kes tookord puhkusel oli.Ta ei teadnud asjast midagi. Igatahes siis kuulsime jälle, et välisuks käis. Ja selle peale ütles üks noortest, et teeme, et magame. Ja k+ik, peale selle teise töötaja, viskasid ennast pikali. Ma olin nii uhke nende üle.

elust enesest

2011-12-08T16:29:00.003+02:00

Nüüd pole nii ammu enam kirjutand. Pole viitsind. Mingeid pörutavaid uudiseid ka pole olnud. Hommikul 8-10 vahel on äratus, olenevalt sellest, kui hästi Jonas magab. Ja siis algab päev. Köigepealt annan Jonasele süüa, siis söön ise, siis saadame Henningu tööle, kui tal tööpäev on. Siis hakkan Jonase püreed ettevalmistama, siis veidi enne ühte sööme, siis jalutama(poodi, linna, kuhu vaja minna). Ja siis koju ja teen meile endile süüa, siis kui valmis, siis sööb Jonas jälle, siis ta joriseb, siis on mitu tundi jälle mööda läind ja ta tahab süüa ja siis paneme ta magama. Magama panek on ka kord nii kord naa. Vahel jääb ise, vahel ei jää. Vahel magab oma voodis ja siis on jälle periood,kus ta seal magama ei jää, ja magab meie juures.

Kodune olla on hea, aga vahel ka väsitav ja vahel tahaks tööle. Hea asi selle juures on see, et esimest korda elus on mul enne jöule jöulutunne. Isegi kingid on peaaegu köik olmeas. Muidu oli ikka nii et kool vöi töö ja siis 21sel avastasin, et oih jöulud tulevad, mul pole veel kinke. Raadiost pole mingi ime läbi jöululaule veel kuulnud. Isegi jöulukaunistusi pole näind, aga ega ma Jonasega eriti ju mujale kui toidupoodi ei satu. Ja ilm on muidugi mönus soe. Aga ikkagi on jöulutunne. Mönus. Imelik, et jöulud ei tähenda stressi nagu muidu.

Ja muidu on ka hea kodune olla...saan söbrannadega kokku ja töökaaslastega ja muudkui pläkutame. Koguaeg on aega.

Ma ei mäleta, kas seda olen oma blogis juba mainind, aga hakkasin Marisega jälle kirjutama. St päris kirju..paberist ja ümbrikus. Varem me tegime seda ka. Aastaid. Aga minu teistkordse saksamaale tulekuga jäi see kuidagi ära. Ja nüüd tegi Maris jälle alguse meie toredale traditsioonile. Ja tänu sellele pidevale kirjutamisele olemegi nii kaugele jöudnud, et Maris tuleb mulle/meile aprillis külla. Ma olen juba nii ärevil. Tahaks talle köike näidata ja seletada. Ja teda nuumata...ta vaene üliöpilane veel.

See aasta tuleb meil jöul teisiti..tiu-tiu ja teisiti. Muidu eelmised 3 aastat oleme Henningu vanemate juures olnud. See aasta tulevad nemad meile, sest nii on meile lihtsam(Jonase töttu). Ja kui nad juba MINU koju tulevad, siis on see ka MINU teha, millised jöulud tulevad. Ja tulevad EESTI jöulud. Ja kingi kättesaamiseks tuleb luuletust lugeda. Ja söögiks tuleb kartul liha kapsas kaste salat täidetud munad jne. Mitte salat ja viiner nagu Henningu vanemate juures. Seega tulevad MINU jöulud. Ma nii ootan juba.

Ma tahaks oma blogi hea meelega parooli alla panna, nii et palun antke teada, kes parooli vajab. Ma veel veidi ootan sellega. Aga ei taha eriti pilte siia panna köigile vahtimiseks. Seega antke teada, kes te loete ja siis vaatame, mis teha annab.

Muidu läheb meil hästi. Jonasel ka. Ta oskab nüüd ise omale lutti suhu panna, keerata. Sööb püreed. Noh ja on üldse vahva ja armas meil. Homme saab pooleseks.

Jonas magab veel ja nüüd ma kasutan seda aega, et süüa, lugeda ja internetis passida.

Juhul, kui enne ei kirjuta, soovin teile ilusaid pühi.

armastus

2011-10-31T14:29:00.000+02:00

Mis toimub?

2011-09-27T23:58:00.002+03:00

Miskit põnevat ei toimu. Elu on tavaline. Rutiin võiks isegi et öelda.
Henningu isa sünnipäeva tähistasime, õunu käisime õunamahla tarvis korjamas, homme on Henningu ema sünnipäev. Henning käis linnajooksul jooksmas. Mina käin jälle noortekatel abiks, siiani olen Jonase kaasa võtnud. Jonas sai esimese vaktsiini. Topib käsi ja sõrmi suhu ja vaikselt haarab asju. On hakanud ka vaikselt keeramise liigutusi tegema. Ma arvan, et nüüd lähipäevil/nädalatel peaks ta sellega hakkama saama.
Joah..meil on mõnus vananaistesuvi..päeval 25 kraadi, päikse käes üle 30ne isegi. Saab lühkade ja plätudega ringi kooserdada.
Maja ees olev parkimisplats muutub tasuliseks ja nagu tellitult saime eelmine nädal maja juurde kuuluva parkimiskoha. Selle eest muidugi peame ka maksma, aga niikuinii peaks nüüd maksma hakkama. Ja nii on meil alati vaba koht maja kõrval.
Ahsoo, Jonas on 63cm pikk ja kaalus kahe nädala eest 5,82 kilo.
Aeg-ajalt käivad sakslased närvidele, aeg-ajalt igatsen Marti ja kodu ja Eestit.
Tahaks pelmeene süüa. Ja korralikku jäätisekokteili. Siinne jäätis on sitt.
Kuna Jonas mind eilse öö jooksul kolm korda äratas(nälja tõttu) olen suht sooda ja poen põhku.

emm emm

2011-08-31T21:22:00.002+03:00

Eile oli kergejöustiku mm-l medalirohke päev minule. Kettaheites kuld Hartingule ja höbe Kanterile. Siis seitsmevöistluses pronks sakslannale ja naiste teivashüppes höbe sakslannale. Meeste 800m jooksu vöitis keenialane, kes meist 100 meetri kaugusel elab. KÄib seal jooksmas, kus mina Jonasega jalutamas käin.
Kahju, et Israel medalita jäi. Oleks ilus olnud.

kolm ja pool aastat Saksas elatud

2011-08-27T12:30:00.003+03:00

Nii, ja üleöö sai suvi jälle läbi...pluss 16 :)Mingit normaalset suve ei olnudki. Koguaeg sadas ja oli külm ja siis tuli pluss 35-40 kuumus ja nüüd jälle sügis. Aga nüüd saab vähemalt rohkem liikuda. Selle kuumusega ei tahtnud ise välja ja Jonas ka aind jorises õues kuuma käes.

Kohting Maigiga eelmisel pühapäeval jäi kahjuks ära. Maigi pidi oma ainsal vabal päeval ka veel töötama. Eks sakslased võta sust veel viimasegi välja, kui veel võimalik. Seda sain Wuppertalis ka tunda. Wuppertali tahakski külla minna. Millalgi septembri algul, 5ndal vist, hakkab jälle kool ja siis on seal noortekas puhkus läbi. Igatahes siis helistan oma vanale bossile ja küsin, millal ma külla minna võiks ja, kas me noortekas ööbida võime. Aga niikuinii võime. Bernd oli mulle ju kui isa eest ja ta teeks kõik, et mind aidata. Alates sellest ajast, kui ma Tübingenis elan, olen igal sügisel neil külas käinud, nii et oleks aeg jälle. Eriti nüd kui Jonasega ka uhkustada saaks :D.

Eelmine nädal vaatasin netist Vabaduse laulu. Küll alles 21sel, sest 20ndal magasin selle maha..õigemini akseldasin Jonasega. Ootasin sellest natuke enamat. Ilmselt nagu enamik eestlasi. Aga siiski oli hea vaadata. Nõme oli aind see, et samala ajal otseeetri jututoas inimesed ainult kritiseerisid kõiki, kes lavale tulid. See on tõesti nii et ühe eestlase toit on teine eestlane. Mäletan kui saksamaale tulin, siis esimene üllatus mu jaoks oli see, et keegi sulle tänaval järgi ei vahtinud. Ükspuha, mis tont/emo/hipi tänaval ringi jalutas, keegi ei vahtinud teda nii, nagu seda eestis tehakse. Ka Toomasele oli see silma hakanud...mäletan kui ta mul esimest korda külas käis, et me siis sel teemal rääkisime. Eestis on nii, et kui bussipeatusest mööda lähed, siis kõik kes peatuses bussi ootavad vahivad sind.
Igatahes oli Vabaduse laul veidi igav ja esinejad olid veidi jamad..aga siiski oli tore neid tuhandeid eestlasi näha. Kolme tuttavat nägin ka:)

2011-08-24T22:19:00.003+03:00

Meile saabus suvi jälle..pluss 35-40 kraadi..suht jube ja läpats. Köik istuvad aind kodus ja kuhugi ei liigu. Meie ka ei liigu, sest ka Jonasele see kuumus ei meeldi, ainult nutab ja viriseb väljas käies.

Eelmine nädal käisin esimest korda Jonaseta linnas. Juuksuris ja shoppamas :) Juuksed nüüd ölgadeni. Muidu olid ilusad pikad küll, vöi noh mis ilusad.Otsad olid kuivand ja koledad juba tegelt. Ja Jonas ka muudkui sikutas koguaeg. Ja kuna juuksuris läks nii kähku käisin pärast veel kiirelt H&M-s ja Newyorkeris..sain löpuks endale ka midagi vaadata ja selga proovida. Muidu Jonas joriseb ja siis vaatan alati, et vöimalikult kiirelt poest välja saaks.
Imelik oli küllkodust ära minna..esimest korda ilma Jonaseta. Nii vaba tunne oli. Hehe

Muidu läheb meil suht hästi. Nagu alati.

Kadri, siin ei ole venkude poodi. See suht väike linn ja välismaalasi on vähe. Türklaste ja muude tsurkade poode on küll. Aga tatart ja parankasid ja läti sprotte saab ka suurtematest poodidest, nii et väga hull pole. Aga pelkusid ei ole:(

2011-08-13T15:41:00.002+03:00

Eelmise blogi täpsustamiseks nii palju, et see maatükk majakesega, ei ole mitte elumaja. Pigem siuke suvila moodi. Ja sellena me seda kasutaks ka. Samuti ei saa sinna ka maja peale ehitada, kuna see on nii öelda looduskaitseala. Sinna saaks küll veel ühe suvila peale ehitada, aga ei mingit elumaja. Nii et ärge muretsege, ma ei koli ämma naabriks :D. Aga selle majakese/hütikese teemal rääkisime eile Henninguga veel pikalt ja loodame seda peadselt seest näha, et siis otsustada.

Üks päev paugutas ja välgutas jälle siin kõvasti ja veidi pärast esimesi pauke kuulsime tuletõrjet. Meie lähedal asub siin vabatahtlike depoo...ja linnas on veel üks depoo. Hakkasin siis Henningult pärima, et kuidas see asi üldse toimib, et millal need linna omad tulekahjule sõidavad ja millal vabatahtlikud juurde kutsutakse. JA siis tuli välja, et Tübingenis ongi ainult vabatahtlik tuletõrje. Tartu suurune linn ja neil ei ole õiget tuletõrjet siin. Miks ei ole, seda Henning ka ei teadnud...Igatahes toimib see nii, et kui kuskil põleb, siis helistatakse mingile tuletõrje "bossile/ülemusele" ja see helistab siis oma vabatahtlikele, kes siis kodust tuletõrjesse sõidavad. Ja need saavad oma privaat autole sinisetule katusele panna ja siis kähku läbi linna depoosse kimada ja sealt alles sis tuletõrjeautoga tulekahjule. Mind see vähe kohutas. Nii suur linn ju.

Henning on täna jälle oma suurema venna Hauke juures. Ta ju kolis mais uude kohta. Henning aitas tal kolida. Ja siis paari nädala eest käis Henning tal kööki kokku panemas. Aga kuna Haukel on kaks vasakut kätt, siis pidi Henning üksi töötama ja Haukest abi ei olnud. Ja kahjuks ta päris valmis ei jõudnudki. Mäletan veel kui ta koju tuli oli ta Hauke peale nii pahane, et see nii saamatu on. Nüüd täna tahtsid Henningu vanemad Hauke juurde sõita, et köök lõpuni teha. Ja kuna Henningu emast ju ka abi ei ole. läks Henningu süda haledaks ja helistas veel üleeile vanematele ja lubas kaasa sõita, et isa aidata. Muidu kena Henningust ja ma aitaks ka Marti, kui vaja oleks, aga juba kolmandat korda pean üksi kodus passima ta tohlakust venna pärast. Tahtsime veel loomaaeda minna.

Eestis pidi kuumalaine jälle tulema. No palju õnne. Meil oli soe aprill ja soe mai ja siis tuli suvi max. 20 kraadi sooja ja vihm. Vahepeal oli aind 16 kraadi sooja päeval. Ja pidevalt sajab. Ma pole päikse kätte saanudki. Jonasega istume ka rohkem toas kui väljas. Mina ei tea, kuhu see suvi jäi või kuhu ta eksis, et ta siia pole jõudnud.

2011-08-08T12:05:00.005+03:00

Elu keerleb aind Jonase ümber, kuigi olen hakanud viimastel nädalatel natuke rohkem ka endale mõtlema. Varem ei julgend Jonasega veel väga kaugele/kauaks välja minna (kuna vahel oli söömiste vahel ainult tunnine paus), aga nüüd olen hakanud asja rahulikumalt võtma. Eks kogemused õpeta. VAhest oli tunne, et kõik on mingid imeemad ja mina üksi ei saa oma elu korraldatud, aga siis tuli ikka välja, et imeemadel oli ka esimese lapsega probleeme või kõhklusi jne. Ja kuna mu laps on terve ja rõõmus ja kasvab, siis ma ilmselt ikka midagi väga valesti ei tee. Igatahes oleme viimase kahe nädala jooksul jälle rohkem liikuma hakanud.

Laupäeval sai meil Henninguga kolm aastat täis. Henningu ühel sõbral on aiamaa ja kuna ta ise on praegu prantsusmaal puhkamas, siis ta lubas meil seal grillimas ja chillimas käia. Tahtsimegi laupäeva seal veeta. Kahjuks aga jõudsime liha aind grillida, sest siis hakkas tibutama. Pakkisime kähku asjad ja tulime koju. See oli ka õige otsus, sest koju jõudes hakkas täiega sadama.
Nüüd on meil väike võimalus päris enda aiamaa koos aiamajaga saada. Henningu vanematel on üks naaber...õigemini see kellele aiamaja kuulub, ja ta on nii vana ja tahab selle maha müüa. Ja võimalus on, et Henningu vanemad selle ära ostavad, kuna see niikuinii nende aia kõrval on. Aga nad ostaks selle ainult siis, kui meie hakkaks seal majandama. Nad on juba varem sel teemal rääkinud, aga siiani oli see ainult jutt. Ja nüüd nad kohe päriselt küsisid, et mis me asjast arvame.
Kui nüüd teised naabrid, kellel eesostuõigus on, seda maja ja maatükki ei taha, siis ostaks Henningu vanemad selle ära.
Mõnes mõttes oleks lahe...et meil oleks oma aia tükk, oma majakene..seal on vist kaks tuba, nagu ma aru sain. Vesi ja elekter sees..aga kanalistatsiooni ei ole. JA me pole seda maja veel näinud ka seest. Ja kuigi see on mäenõlva peal ja muld on nii jama, et ainult puud ja põõsad seal kasvavad...muud sinna istudada ei saaks, ja kuigi seal ei saaks Jonas jalkat mängida, vaid peaks mäest üles-alla jooksma, siis ee mõte paelub meid. Ikkagi oleks oma koht. Saaks grillida, saaks olla ja päevitada. Ka Jonasele oleks tore, kui vanaema ja vanaisa seal samas on. Ja selle mõttega, et nad seal on, suudame meie ka leppida. Ja sinna saaks terassi ehitada, kus ikkagi Jonas mängida saaks, või mina päikest võtta :). No jha, enne tuleb ära oodata, mis teised naabrid ütlevad, ja kuidas maja seestpoolt välja näeb jne.

Ahsoo, Maigi on ju saksamaal..töötab kuskil toidukohas meist nii 2 tunni kaugusel. Ja nüüd leppisime kokku, et läheme talle külla. Naljakas naljakas. Pärast istume seal ja ei oskagi midagi rääkida :D Vahel on ju nii, kui ammu pole kedagi näinud. Igatahes lahe.

Homme saab Jonas kahe kuuseks..ja Henningul on homme veel viimane tööpäev enne puhkust.

2011-07-20T18:30:00.002+03:00

Viimased 6 nädalat on nagu terve igavik olnud. Samas on aeg kiirelt mööda läinud. Väsimus muudkui kasvab, aga samas muutub köik järjest lihtsamaks. Jonasel mingit rütmi veel pole. Vahel sööb iga pooleteist kuni kahe tunni järelt, vahel on söögipaus ka 4 tundi pikk. Seega midagi organiseerida ja kindlalt öelda ei saa. Iga päev on ise nägu.
Kuigi Jonas saab homme 6-nädalaseks, on mul tunne, et ta on meeletult kasvanud. Eelmisel teisip käisime lastearsti juures. Kaal 4410, pikkus 55 cm...neerude ja puusade ultraheli oli korras. Ja muidu oli ka arst Jonasega väga rahul. Nüüd viimastel päevadel on ta hakanud oma pead järjest pikemalt hoidma. Ja kui köristiga körva ääres köristada, siis te keerab ka oma pea heli suunas...aga ainult siis, kui ta viitsib vist :).

Henningul sai puhkus läbi ja eile-täna olimne kahekesi. Oli veidi stressav, sest Jonasel oli eile eriti halb tuju ja mulle tuliv kaks töökaaslast külla. Igatahes neid üksikuid tunde, kui ta magas, pidin kiiruga ära kasutama. Ja ega köike ei jöudnudki teha.
Muidu läheb meil hästi. Kui nüüd ilm ka ilus oleks. Viimastel päevadel aind sajab ja kodust välja ei saa.
Ma nüüd löpetan, sest Jonas tönnib jälle ja Henning tegeles temaga juba terve igaviku.

Löpetuseks veel, et meil läheb hästi

mängime kodu

2011-06-24T19:41:00.002+03:00

Nii, esimesed 15 päeva on nüüd peaaegu möödas. Me oleme väsinud. Aga hea asi on see, et vaikselt hakkab rutiin tulema ja vaikselt hakkab elu Jonasega normaalseks muutuma.
Esimesed päevad ta aind magas ja ei joond peaaegu midagi. Eks sünnitus oli temalegi raske ja ta pidi enne veidi puhkama. Siis ei tulnud imetamine hästi välja. Aga ja ka selle öppisime ära. Siis tundus, et mingi rütm on tekkinud, millal ta magab ja millal ta sööb. Ainult et minule oli imetamine väga valus. Ka sellest oleme nüüd üle saanud...ses möttes, et valu on üleelatav ja muutub iga päevaga väiksemaks. See eest on Jonasel söömise-,magamiserütm täiesti segi. Kord sööb 7 minutit ja kord 30-40 minutid. Ka magamine on sama ebaregulaarne. Kord poolteist tundi, kord pea 4 tundi. Niipea kui me ta sülest ära paneme läheb kisaks, kuigi tänane päev on erand ja mul on kaks korda olnud vöimalik ta peale söömist pikali panna.
Köige hullemad on ööd, sest siis on Jonase jaoks vist päev. Igatahes siis ta eriti magama jääda ei taha ja nutab ja nutab ja nutab. Henningu ema arvas, et tal on gaasid. Aga kas tal ei peaks siis päeval samamoodi gaasid olema ja samasugused nutuhood?
Oma voodisse ta ka ei taha. Vahet pole kas proovime päeval vöi öösel teda oma voodisse panna, niipea kui ta voodis on, läheb kisaks. Seega oleme(teinud esimese suurema vea) teda öösel enda voodis magada lasknud. Siis ta magab veidi paremini ja veidi kauem ja ka meie saame veidi rohkem magada. Öigemini mina, sest Henning Jonase öiseid käuksumisi ei kuule.
Samuti oleme täheldanud, et talle füüsiline kontakt meeldib. Kui vaikselt uni üle minema hakkab ja esimesed käuksud tulevad, siis tema käest kinni vöttes ta rahuneb koheselt ja magab edasi. Nii oleme päris mitu lisa tundi vaikust ja rahu viimasel kahel päeval endale vöitnud.

Igatahes on meile selgeks saand, kui keeruline lapse kasvatamine on. Eriti kui on esimene laps. Üldse ei tea, mis on normaalne ja mis mitte. Aga nagu öeldud, on elu hakanud vaikselt oma rutiini vötma. Minu peaaegu masendusest/depressioonist, mis ma paaril ööl kogesin, on saanud jaaa...seelihtsalt on nii, see on elu. Igatahes läheb mul praegu palju paremini kui nii 3-4 ööda tagasi. Ja isegi kui öösel pole peaaegu üldse magada saand, siis hommikul tuleb kusilt jöud ja jaks uus päev üle elada.

Väsitavad on aind ootamatud külalised. ja see kui Jonas öösel 3-4 tundi järjes nutab,ägiseb ja magama jääda ei taha. Aga kui ma enam ei jöua, siis ajan Henningu üles.

Ma nüüd viskan telku ette pikali. Jonas magab. Loodetavasti veel 2 tundi. See oleks lahe. Ja eks me öpi vaikselt isaks-emaks olemist. Muutub iga päevaga kergemaks.

Jonas

2011-06-14T11:13:00.003+03:00

JONAS

Nüüd siis sellest, kuidas maailma kõige armsam poisslaps sündis. Juba nädal enne sünnitust oli mul paar korda libatuhud. Või teabki nüüd, kas need ikka tuhud olid, sest päris tuhudega neid võrrelda kohe üldse ei saa. Igatahes oli tuim valu ja toonuses kõht ja ebamugav. Arstil käiest oli emaka tegevus nii aktiivne, et arst arvas, et järgmiseks päevaks võib laps käes olla. Aga ei olnud.
Eelmine nädal algas jälle samade nõmedate toonuste ja väikeste valudega. Kolmap läks Henning hommikul tööle ja naersime veel, et noh enne homset ei tohi midagi toimuda, sest muidu peab Hening endale asendaja leidma jne. Millalgi lõuna paiku vedasin end veel dussi alla ja pärast seda lebotasin rätiku väel diivanil. Ema oli Skypes ja sai vaikselt pläkutama hakatud, kui järsku oli tunne, et veed läksid. Ütlesin emale, et oodaku korra. Tõusin püsti ja kuidagi märg li olla. Mõtlesin veel, et no kui nüüd miskit toimuma hakkab, siis panen kähku kähku ennast enne riidesse. Ja polnudki riidesse pand kui veed kogu kolinaga..vulinaga magamistoa põrandal olid.
Esimene mõte oli, et mis nüüd saab. Käed hakkasid värisema ja süda lõi sada korda kiiremini. Vaatasin siis, et kähku riidesse saaks. Ütlesin emale, et peame pläkutamise lõpetama, sest ma lähen sünnitama :D. Helistasin kiirabisse ja pakisin rahakoti ja haigekassakaarti kotti. Helistasin veel Henningule, et ta võib vaikselt vaatama hakata, kelle ta enda asemel tööle leiab. Teades, et esmassünnitajatel tavalielt 10-12 tundi läheb, siis ütlesin, et tal pole vaja veel kiirustada, kuna valusid/tuhusid mul pole.
Teel haiglasse tulid esimesd kaks tuhu. Mitte väga valusad. HAiglas mõõdeti emaka avatuseks kaks cm. Ja tuhud hakksid ka vaikselt tulema. Juba 40 minti hiljem seisis Henning mu voodi ees. NAersin veel, et ta oleks võind sööma minna või midagi, et mul läheb veel aega. Ämmaemand ütles ka, et need mis ma arvasin veed olevat, olid midagi muud. Ja et ma võin rahulikult 8ndale korrusele liftiga sõta ja siis alla jalutada. Nii tegimegi. Ja siis järsku läks tuhudega lahti. Iga 2 minuti tagant ja siis juba iga minuti tagant. LÄksime osakonda tagasi ja ämma emand arvas, et ma võiks valude leevendamiseks vanni minna. Enne veel mõõtis emaka avatus ja meie üllatuseks oli see poole tunniga 8cm-ni avanenud. Tuhud olid ka juba alla minuti ja ämmaemand arvas, et kohe kohe peaks veed minema ja siis ei lähe enam kaua.
Valesti arvas. Järgmiste tundide jooksul ei toimunud mitte midagi. Välja arvatud see, et emakas oli 10 avanenud, aga väike nurk oli veel nö ees ja selle pidime ära ootama.
Tuhud olid endiselt max iga minuti järel ja jõud oli lõppemas. Vann ka ei aidanud. Siis pakkus ämmaemand valuvaigistit. See ka ei aidanud. Siis ta pakkus välja, et ma võiks vannist välja tulla ja veidi kõndida proovida, et maa külgetõmbejõud oma töd teha saaks. Aga ka see ei aidanud. Ja kõik oli niiiiiiii valus. Siis ta nägi ka lõpuks, et minu jõud otsakorral on ja et nii kiire sünnituse algus on mu täiesti läbi tõmmanud. Otsiti siis üles anestesioloog, et epiduraalanalgeesia (http://www.fert-c.ee/elite/info/EpiduraalanestEST.html) teha. Selleks, et ma selle torkamise ajal rahulik oleks, andis ämmaemand mingit ravimit, mis oleks pidanud tuhud paariks-viieks minutiks ära võtma. Aga ei võtnud. Isegi teistkordsel andmiel ei mõjunud. Nii siis torgati tuhude vahel. JA üllatus üllatus, esimene katse läks aia taha. Nii, et anestesioloog pidi veel korda selgroolülide vahele torkama. Teisel korral märkasin kohe, et pepu läks soojaks. Ja kuna meil töö juures ka seda kasutatakse, teadsin kohe, et leevendus on tulemas. Ja tuligi. See oli nii hea tunne. Milline kergendus.
Igatahes oli kell selleks ajaks juba pool 9 ja ma olin umbes neljast saadik minutilisi tuhusi välja kannatanud. Mulle anti umbes pool tundi kosumiseks ja siis tehti veed lahti. Ja ka pärast seda ei toimunud midagi. Veidi enne südaööd paluti mul pressima hakkama, mis anesteesia tõttu just kõige edukam polnud. Veel arvati, et laps on ilmselt hiiglane, sest kuig ta pead oli juba näha, lõhkus ta jalgaega mulle ribidesse :D. Ja kuna ta ei tahtnud ega tahtund kõhust väkja tulla, siis tuli veel üks arst, kes mulle pressi ajal kõhule surus. Aga ka sellest ämmaemandale ei piisanud. Ta ronis ise mulle kõhule ja surus kogu oma jõuga mulle kõhule. See oli ka kõige hullem hetk kogu sünnituse jooksul. See oli hullem kui kõik tuhud kokku. Mul oli tunne, et mul lähevad kohe ribid katki ja Henning rääkis pärast, et kui ta sed anägi, siis ta oleks peaaegi ise nutma hakanud.
Selle surumise käigus liikus küll beebi edasi, aga ilmselt sellest tulid ka emakakaela rebend, mis pärast veritses nagu siga.
Mis edasi toimus, nii täpselt ei teagi, sest silmad olid kinni ja kõik rääkisid väga vaikselt. Selge oli see, et tegu ei olnud just lihtsa sünnitusega. Millalgi veel lõigati alt, et ruumi juurde teha. Ja siis millalgi ütles ämmaemand, et kutsuge lastearst. Kuna Jonas oli juba lootevette kakanud, siis tuli pärast sündimist kohe nabanööd läbi lõigata ja ta kopsub tühjaks tõmmata, juhul kui ta midagi kopsu tõmbab. Igatahes teadsin, et kui arst tuleb, siis peaks kohe kohe lõpp käes olema. Millalgi pärast seda ütles Henning, et pea on väljas. Ja veidi peale seda tundsin kuidas terve tita kõhust välja lupsas.
Kell oli 00.43 ja ma olin lihtsalt õnnelik, et see kõik möödas on. Titat nägin ise alles mõnikend minti hiljem, kui ta mu kõhule pandi. Ja seal lebas ta järgmised poolteist tundi. Nii kaua õmmeldi mind jälle kokku.
Mind kiideti koguaeg, et olin nii tormilise alguse ja nii haava rohke lõpuga sünnituse väga vapralt kaasa teinud. Ma olin lihtsalt väsinud ja NÄLJANE :D
Nelja paiku öösel saime siis sünnitustoast lõpuks välja ja Henning läks koju magama. Mina suurt magada ei saand. Järgmise päeva lõunaks saime ka päris palatisse ja laupäeval lasti meid juba koju.
Esimesest suurest väsimusest oleme üle saanud, aga päris puhanud ma sünnitusest veel pole. Suur verekaotus(700ml) on oma jälje jätnud.

Rõõm ja õnn on suur. Hea meelega istuksime ööpäev läbi ainult Jonase kõrval. :) Aga sellest juba järgmine kord. Nüüd on aeg lõunat süüa.

2011-06-05T14:37:00.006+03:00

Jälle pühapäev ja jälle tuleb telkust väljarändajate saade. Täna reisisid ühed Hispaaniasse, et seal baar ahti teha, kus tuleb head saksa slaagrit :D...slaagripeod. Why not :D

Sõin just kastuliputru hakklihakastme ja pohlamoosiga ja nüüd on hea olla. Kõht on punnis ja tuju on rõõmus. Hea on ka sellepärast, et sain üle pika aja jälle hästi magada. 8 tundi ainult ühe vetsu-pausiga. Muidu viimastel päevadel, võib isegi öelda nädalatel olen 3-5 tundi öösel maganud. Lisaks sellele olid nädala algul juba päris mõnusad eeltuhud(või kuidas iganes neid eesti keeles kutsutakse). Esmaspäeva õhtul sõitsime juba haiglasse. Muidugi siis, kui kohale jõudsime, olid tuhud ka paugu pealt kadunud. Ja kolmapäeva hommikul oli arstil aeg ja mõtlesin, et sinna ma vist enam ei jõua. Aga vedasin end kohale. Tuhud olid regulaarsed ja iga 4-5 mindi järelt. Aind veidi nõrgad. Arst arvas, et kui nii edasi läheb, siis järgmiseks päevaks peaks beebi käes olems ja uueks nädalaks aega ei andnudki. Ütles, et kui titat veel pole, siis pean helistama ja aja kinni panema, aga sellega ta ei arvesta. Kui koju tulin muutus asi mõne aja pärst rahulikumaks ja nii ma siin siis itun ja ootan..."tuhudevaba". Aga haiglakoti pakkisin nüüd igaks juhuks valmis. Mine sa tea, kuna uuesti minekuks läheb. Kuigi kuigi, praegu on täielik rahu.
Henning on täna tööl ja seepärast ma nüüd veidi igavlen. Koristada pole vaja, pesu sai eile pestud ja muidu on ka nagu kõik tip-top.
Üks päev vaatasin pealtnägijat netist ja tuli välja, et Arno Tali oli pede. Ja siis tuli veel välja, et lennukite peerud on mürgid, mida taevasse lastakse, et kliima soojenemist takistada.
Uni tulebki peale, viskan vaikselt diivanile pikali.

Saksa lollus

2011-05-22T14:54:00.002+03:00

Saksas jookseb selline sari nagu Väljarändajad. Tõsielu sari/ doku sari, kus näidatakse sakslasi, kes on kuhugi välismaale välja rändavad, et seal oma unistusi täide viia, et seal rikkaks saada. Põhilisteks maadekson Hispaania oma saartega, Usa, Kanada. On ka aasiasse rändajaid ja austraaliasse rändajaid. Vähem rännatakse norra-rootsi-soome. Mulle see saade meeldib, kuna ma ka ju ise olen välja rännanud.
Enamasti on välja rändajateks vanemad inimesed..nii alates 40ndast eluaastast paarikesed koos peaaegu täiskasvanud lastega. Aga vahel näidatakse ka nooremaid inimesi ja see on tavaliselt põnevam.
40nesed ja vanematel inimestel on põhimõtteliselt kõigil sama unistus. Minna välismaale ja seal saksa resto või saksa vorstiputka lahti teha. Sellepärast, et nad arvavad, et kõik tahavad ju niiii väga saksa grillvorsti süüa. NO tule taevas appi. Siis kõige parem on see, et stardikapital on nii väike, et juhul, kui äri õitsema ei peaks, siis neil oleks raha ainult 6 kuuks. Siis tavaliselt ei oska mõlemad, või oskab ainult üks väljarändaja kohaliku keelt.
Kohale jõudes on kõik õnnelikud, et on mere ääres või mägedes või kes teab kus. Ja siis paar päeva hiljem, kui asi tegudeni jõudma peaks ilmnevad raskused. Et seal töötamiseks on tööluba vaja(mida nad ei saa, kuna keelt ei oska), et vorsti müümiseks on luba vaja, et on vaja täita mõned tingimused jne. Aga see muidugi neid veel ei heiduta, sest nad mõtlevad sellele, kui hästi nende vorstiputka müüma hakkab. KEEGI EI TAHA TEIE LOLLAKAID VORSTE. Nii ja siis selgubki, et kui plaanid oli 100 vorsti päevas müüa, siis tegelikult müüvad ainult kolm. Ja säästud saavad otsa ja kõik on õnnetud. Eriti õnnetud on lapsed, kui need kaasa on veetud. Lapsed võetakse kaasa ja tiritakse aasta enne kooli lõpetamist kaasa. Tiritakse nende sõprukonnast eemale. Lapsed on õnnetud, ei leia uusi sõpru/kontakte. Kool on pooleli jäänud jne jne jne. Ja nüüd paar kuud/aasta hiljem tuleb niikuinii tagasi saksa lennata, sest vanemad ei saanud hakkama. Saksa pole neil enam kodu, pole enam tööd. Raha niikuinii pole. Hea, et tagasi lendamiseks raha jätkub.
Henning vaatab ka ja vangutab pead, kui loll ikka olla võib. Ma ei tea, miks nad arvavad, et kõik nende vortse süüa tahavad. See oleks sama, kui ma siin kamajahu ja pelmeenidega rikkaks saada tahaks. Reisitakse ei tea kuhu, ilma et asja üle järgi mõeldakse, ilma plaanita B. Siis võetakse veel teisi sakslasi enda juurde tööle, kes ekstra saksast kohale reisivad ja samamoodi kogu oma siinse elu minema viskavad. Ja kui äri ei õitse tuleb need sakslased vallandada ja nende elu on ka rikutud. Lihtsalt nii loll, et ma ei või.
Sakslane on sakslane.

34+5

2011-05-19T14:00:00.003+03:00

Istun rõdul. Mõnus on olla. Hea on olla. Olen nüüd dekreedis/dekreedil.

Sünnipäev möödus hästi. Ei pidanud. Nii nagu ma juba aastaid enam oma sünnat ei pea. Hommiku poole olin tööl, kus mulle lauldi ja pärast lõunal olime Henninguga kodus. Magasin lõunal ja Henning tegi seni pzzat. Ja pärastlõunal tulid üllatuskülalised Sonja ja Markus oma poja Lukasega. Nad elavad meist nii umbes 200-300 meetri kaugusel. Ja päris õhtul käisime väljas ja tegime väiksed joogid. Henning õlle ja mina Virgin Colada :D. JA siis tulimegi koju ja vahtisime veel telksi. Sille, Elis ja Kätlin helistasid mulle. Sellega ma polnud küll arvestanud, ja mul oli sellest väga väga hea meel.

Viimased kaks nädalat käisin veel tööl. Arst arvas, et kui ma ise väga tahan, siis võin ju proovida. MUl oli õnneks umbes 50 ületundi ja nii ma võtsin kõigepealt kaks päeva vabaks ja üülejäänu tundide arvelt tulin iga päev 3-4 tundi töölt varem tulema. Ehk siis käisin 4 tundi päevas tööl. Füüsiliselt vist polekski rohkem jõudnud. Seega oli hea. Vaheldus, et kodust välja saada ja inimesi jälle näha, ja samas siiski suht laadna.

Alates eelmisest nädalast käin sünniettevalmistuskursusel. Koos Sonjaga, ta saab teist korda emaks. Ja nagu öeldud, elab ta siin meie lähedal, siis on ka hea kahekesi sinna tatsuda. Rattaga ma enam sõita ei saa. Ei ole soovitav ja ebamugavaks muutus ka. Viimane kord saigi sünnipäeval sõidetud. Igatahes see kursus on päris huvtav. Kord nädalas, eile oli teine kord. Meid on kokku 11 naist. Algul on väike ring, e kuidas läheb, mis uut, mis muresid jne. Siis näitab ämmaemand mõnda lõõgastusharjutuast(mis minu jaoks küll lõõgastavad pole, pigem keerulised ja võtavad võhma välja) ja siis ta räägib veidi tuhudest ja sünnitusest jne jne. Mingit uhkimist-puhkimist seal ei ole, nii nagu me seda filmidest teame. Hea on ka see, et selle maksab haigekassa kinni. Nii et miks mitte. Võimalus kodust välja saada ja teisi tulevasi emmesid kohata. Mina olen esimene nendest, kes tite saama peaks. Enamik peaks neist alles augustis sünnitama. Ja ka kursus ise kestab poole juulini tegelt, nii et lõpuni käia ma ilmselt ei saa.

Kodus on ka kõik hästi. Oleme räigelt rahul oma uue koduga ja kodu asukohaga. Linnast küll kaugemal, aga siin on palju muid eeliseid. Praegu laisklen..kella 13-15ni on nö rahuaeg ja siis ei tohi lärmi teha, nii et pean tolmuimemisega kella kolmeni ootama. Aga ongi parem nii. Käisin just apteegis ja väike jalutuskäik väsitas ära. Väljas jälle 30 kraadi ka.

Henningul läheb ka suht hästi..kui ta tööl ei ole. Paari nädala eest lasid tal töö juurest 2 tüdrukut jalga ja siis otsiti neid politseiga. Üks tüdruk ilmus ise oma ema juures välja aga on peale seda jälle mitu korda jalga lasknud. Ja teine tüdruk oli paari päeva eest teada andnud,et ta on Berliinis ja et pole vaja muretseda. Üks tüdruk oli 13 teine 16. Ja siis on veel paar uut tüdrukut neil majas, kes ainult pahandusi teevad. Kui Henning vahel räägib, mis seal toimub, siis jääb ikka suu lahti küll.

Ostsime suure päiksevarju rõdule, nüüd on hea istuda siin. Palav küll, aga vähemalt mitte päikse käes. Nüüd saab siin lösutada ja lugeda.

Loodan et viimased rasedusnädalad kiirelt mööduvad. Asi muutub järjest raskemaks...kõht ja käimine ja hingamine ja magamine. Kui tita kohal, siis ei saa just rohkem magada, aga vähemalt hingata ja riiete mure oleks lahendatud ja ei peaks 10t lisakilo kaasas tassima koguaeg.

2011-05-01T00:37:00.003+03:00

Istun üksinda...juba neljandat õhtut järjest. Kolmap vastu neljap oli H. tööl..neljap vastu reedet venna juures..eile õhtul millalgi 8 paiku jõudis..11 magama ja täna hommikul sõitsid Dortmundi jalkale. Ja nüüd peaks nad tagasiteel olema. Või siis ka mitte, kui nad pidutsevad. Sest Dortmund võitis ja kindlustas meistritiitli omale.
Ja mul on lihsalt igav. Und ei ole veel. Telkust tuleb mingi jura. Ristsõna lahendasin päeval juba kolm tundi. Raamatuid olen eelnevad päevad juba lugenud, nii et vähe pole. Internetis pole ka tegelt mitte sittagi teha.

Tagumik on istumisest valus, pikutada ei jõua ka enam, seista niikuinii ei jõua. Tahaks kõhuli magada...mul on puusad hommikuti nii valusad ainult küljel magamisest. Selili ei saa ka magada, sest siis ei saa enam piisavalt õhku.

Täna käisid Jehoova tunnistajad kaks korda ukse taga. Esimene ei oskad saksa keelt eriti ja teine hakkas kohe piiblit ette lugema.

Äike, päike

2011-04-28T16:42:00.004+03:00

Rasedus on mu mälule laastavalt mõjunud. Nagu tõesti mitte midagi ei suuda meeles pidada. Henningule käib see juba närvidele, et ma kõik 5 korda küsin ja seletan :)

Täna käisin arstil. Pisikesega on kõik korras, minuga ka. Võin isegi järgmine nädal tööle minna, või noh üritada. Esmaspäev on mul siiski vaba...pean Ludwigsburgi aukonsulisse ID-kaardile järgi minema. Aga mul on niikuinii 45 ületundi umbes ja need tuleb kindlasti järgmise 2 nädala jooksul ära kasutada, nii et saan lõdvalt vabaks võtta. Ja ülejäänud tunnid kasutan tööpäeva lõpus ära. NIi et pean iga päev mingi 4 tundi aind töötama. Muiduig kui mul hästi läheb. Muidu pean kohe arstile minema.

Kodus on hea olnud. Olen kodu korras hoidnud ja meest toitnud :D aga igav on ka olnud. Ja kui iga päev aind 12ni töötada, siis saan pärast seda ka veel toimetatud ja asjatatud. Loodan, et teisipäeval mingit jama tööl pole oodata..kui liiga tormiline ja kiire päev on, siis väsitab ajutöö ka kohutavalt ära. Ma olen ju nö ajutöö eest vastutav seal, kui kohal olen. Telefoneerimine, haigete tellimine ja osakonda saatmine...operatsioonide järjekord...ettevalmistamine. Ja kui vähe inimesi on tööl ja ülemarst ennast näole ei näita, siis hakkab stress juba poole 8st pihta. Eks näis.

Henning oli eile tööl ja tuli täna alles 11 paiku ja poole kahe paiku sõitis vanemate juurde, et sealt suure venna mööblit autole laadida ja siis Darmstadt'i (nii 2 h kaugusel meist) sõita. Hauke kolib uude..õigemini oma esimesse korterisse. Ja ta on suke äpu ja ei saa mitte millagagi hakkama ja Henningul hakkas tast kahju ja lubas teda aidata. Olenevalt sellest, kui palju seal täna toimetada on vaja tuleb Henning kas täna või homme alles tagasi. Ma arvan, et homme. Hauke ei oska pildi riputamiseks isegi naela seina lüüa, nii et Henningul on seal tööd küll ja küll. Homme õhtul sõidavad veel Henningu vanemad sinna ja võtavad ülejäänud mööbli kaasa.
Ja laup sõidavad Henning ja paar sõpra tal Dortmundi jalkat vaatama. Henning sai kaardi sõbralt kingiks..kahjuks(või minu õnneks) on Dortmund praegu bundesligas nr 1 ja mängude piletid on kole kallid...sitem istekoht maksab 100 euri. Ah ja jama on veel selles, et piletid pole veel kohale jõudnud. Kõigepealt ei saadetud minema, ja nüüd pidi Uwe(sõber kes piletid kinkis) ka veel kaheks päevaks minema sõitma. Ja piletid toimetakse ainult allkirja vastu. Nüüd ta andiski meie aadressi ja väidetavalt saadeti piletid eile minema. Loodame, et homme siis tilistatakse ukse taga ja ma saan piletid vastu võtta ja tüübid saavad jalkale.
Täna tilistati ka ukse taga, aga ma polnud kodus ja jäeti teada, et mulle on pakk saabunud. Ilmselt sünnipäeva kingitus, mis ema oli esmaspäeval posti pannud. Homme lõunal vuran rattaga postkontorisse ja toon paki ära. Huvitav huvitav küll, mis ta saatis :D

Eks ma nüüd igavlen edasi. Olge mõnusat ja nautige kevadet...

31+0

2011-04-23T18:01:00.003+03:00

Väljas müristab jälle. Aga õnneks on äiksepilved veel mäe taga ja ma saan rahulikult rõdul istuda.
Poes sai käidud, nõud pestud, elamine koristatud ja riided panin ka just restile kuivama. Viimasel ajal läheb mul paremini ja nii saanga rohkem ennast liigutada. Õigemini otsustasin ka ise ennast rohkem liigutada. Algul kartsin koledasti, et tuhud võivad tulla. Aga nüüd on asi nii kaugel, et väiksed eeltuhud on normaalsed ja nii kaua kuni kõik on kontrolli all, võin ka ennast liigutada. Voodireziimil ma pole, nii et koduste toimetuste vastu ei tohiks nagu miskit rääkida.
Viimasel ajal on ilm ka super ilus olnud ja lausa lust on odust välja saada. Eriti mõnus on see, et meil nüüd rõdu on. Sellest rõdust on meil palju rohke kasu kui aiast vana korteri juures. Seal oli tunne, et oled teistel silme all ja siis ei tahtnudki niiväga lihtsalt aias istuda. Aga nüüd oleme päeval/õhtul ikka rõdul istunud. Päeval paistab päike rõdule ja siis saab siin põhimõtteliselt päevitada. Ja õhtu poole kui päike enam päris siia ei paista saab rahulikult siin lugeda või läpakaga istuda või lihtsalt õhtust süüa( nii nagu pildilt näete). Ma ei taha küll kektutada, aga meil on jälle pluss 27 olnud...ja mitte päikse käes vaid viludas. Suve riided on kõik välja otsitud. Mul kahjuks paljud asjad selga ei mahu ja esmaspäeval ongi plaanis linna minna ja riideid osta.
Pisikesega on ka kõik korras. Kasvab jõudsalt ja mürab mul kõhus. Eriti kui Henning on kõhtu silitanud, siis läheb tramburaiks. Vahel on suisa valus kui ta laksu kirja paneb. Titekraam on meil ka vist kõik olemas. Paar väikest asja puuduvad, aga eks neid saab ka hiljem muretseda. Henning muidugi naudib veel seda, et lastetoast on talle nii öelda töötuba saanud:). Hoiab seal oma tööriistakasti ja muid tööriistu. Eks meil ole tegelt suhteliselt suur kelder ja ruumist puudu ei tule, aga siiani on ikka olnud üks või teine asi tegemata korteris. Neljap saigi lastetuppa kardinapuu üles pandud. Ja täna saavad köögikapid ka alla liistud. Siis kui tööd tehtud saavad, saab ta ka oma koli(tööriistad :D) alla ära tassida.
Praegu oleme elu ja korteri ja kõigega väga rahul ja üldse on hea olla. Oleme viimasel ajal ka rohkem sõpru näinud ja väljas käinud. Eile käisime gondeldamas Henningu lapsepõlve sõpradega. Kõigepealt gondeldasime vastuvooli mingi tund/poolteist, siis grillisime seal ja pärast tagasi. Tagasi sõites oli pime juba ja linnatuled, mis jõel peegeldasid olid nii ilusad. Jama oli aind see, et me olime mingi veidi üle 5 tunni ära ja meid oli palju ja gondlis oli suht kitsas. Aga sai palju nalja ja see oli põhiline.
Üks päev mõtlesin siin, et kui väiksed olime ja nukudega/kodu mängisime, siis oli alati kõige suurem soov see, et nuku elus oleks ja päris beebi oleks. Nüüd ongi asi nii kaugel, et unistus läheb täide ja saan endale elusa nuku. Ainult et tunne on hoopis teistsugune kui tookord lapsena. Lapsena tundub kõik nii lihtne ja kerge. Naljakas. HEhe ja siis mul tuli meelde, et loopisime Mardiga nooli ja Mart viskas mulle noole tossu sisse kinni. HEhee.

Pilved pole veel meieni jõudnud, aga tuuliseks kisub. Tundub nagu eemal sajaks juba. Liidan, et tuul pesu minema ei vii :D. Aga ma korjan vaikselt oma asjad kokku ja panen paar akent kinni juba.

Häid pühi!

2011-04-08T19:43:00.002+03:00

Teisipäeval olime poes ja siis järsku nägin ühte tüüpi, kes mulle Viljandist tuttav tundus. Ta vist isegi käis VMG-s ja minu mälu mööda on ta mulle meelde jäänud, kuna ta nii hirmuäratav välj nägi. Vähemalt siis. Ta on vähemalt 3-4 aastat vanem must. Ja ma olen teda mõnes mootorratta-ringkonnas näinud. Ja siis vaatas veelkord, et kas on ikka see tüüp või ei ole, ja sel hetkel ilmus tema kõrvale veel üks tüüp, kes põhikoolis meie paralleelis käis. :D
Algul mõtlesin, et kas läheks räägiks nendega või ei. Ja siis otsustasin kogu oma julguse kokku võtta ja läksin kõnetasin neid. Selle tüübi nime ma ei mäleta enam, kes paralleelis käis. Ma arvan, et Raido. Ja tema on mulle meelde jäänud seoses sellega, et Kerlika temaga tookord jahmerdas, ja mina olin sunnitud nendega volbrikat/jaanikat veetma. Pärst tere ütlesmist jne. punastasin täiega. Nii imalik oli eesti keeles rääkida. Igatahes mina temast rohkem ei mäletand, kui et ta käis mu paralleelis ja tema ei mäletanud ka minust rohkemat kui, et ma VMG-s käisin.
Nad olid mingil reisil...HIspaania,Prantsusmaa, Saksamaa. Vot siuke vahejuhtum.

Esmaspäeval käisin arstil. KTG-s oli kõik ok, aga arst soovis siiski, et ma veel järgmise nädala lõpuni koju jääks. Olen ennast juba paremini tundnud ka. Kui ilm on ilus olnud(põhimõtteliselt iga päev) olen ka korra väljas käinud. V.a. täna, sest öösel külge keerates oli igalt poolt valus ja nüüd olen rahuliku päeva voodis/sofal teinud. Ah jaa Mardil on täna sünnipäev. Saatsin talle esmaspäeval paki ja oli täna kohale tulnud juba. Uskumatult kiire.

Henning on täna noortekas. Seal toimub leerilaste pidu. Ei usu, et ta enne 11t koju jõuab. Aga ta poputas mind juba lõuna ajal kui ta kodus oli. Kuna ma magada ei saand eriti, oli tuju veits sitt. Aga nüüd magasin veel kaks tundi ja peab ütlema, et on päris normaalne olla jälle.

Vaatan nüüd, mis telkust head tuleb ka täna. Ilmselt midagi..nagu alati reedel ja laup:D

Asjadest

2011-04-03T12:33:00.006+03:00

Ma ei tea, miks kõik räägivad alati, et rasedus on nii ilus aeg ja seda tuleb täiega nautida. Miks keegi ei räägi, et see võib suht õudne olla.
Esimesed 5 nädalat olid okei..aga siis ma muidugi veel ei teadnudki, et ma rase olen. Ja siis hakkas suur okseralli pihta. Kaks ja pool kuud. Ja siis lõpuks saabus rahu. Mõtlesin, et noh normaalne, nüüd saab normaalse inimese moodi jälle elada. Sest esimese kolme kuu jooksul olin pidevalt haiguslehel..oksendasin 4 korda päevas ja võtsin 5 kilo alla.
Igatahes, siis oligi umebs kolm nädalat hea olla. Siis hakkas uuesti halb ja lisandus veel see, et ma ei saand öösel magada. Pidevalt ärkasin üles, sest ei saand õhku enam. Magasime lahtise aknaga(jaanuar kuni märts). Ja siis veebruari lõpul ärkasin öösel kohutavate valudega. Haiglas tuli välja, et tuhud. Nii et olin jälle kolmeks nädalaks haiguslehele kirjutatud. Siis sain jälle tööle..pooleteiseks nädalaks, sest siis tuli välja, et mul on jälle tuhud..kuigi ma neid õnneks ei märka ise...ja nüüd olen jälle haiguslehel. Homme arstile ja siis vaatame, mis seekord KTG-s näha on.
Kui algul oli mõte, et saaks see rasedus ometi läbi ükskord, siis nüüd on igapäev ja iga valuga kõhus mõte, et peaasi, et pisike veel kõhtu jääda võiks.
Mida siin nautida?

Igatahes on meil väljas suur kevad, võiks ju peaaegu öelda, et suvi :). Vähemalt sellel nädalavahetusel. Ja sellest on hea meel. JA siis muidugi see, et meil kolitud sai. Kolimisega oli ka igavene jama. Kõigepealt pidime 26 märts kolima. Aga siis tuli välja, et palju sõpru pole sellel nädalavahetusel üldsegi Tübingenis. Seega käisime vähe inimestele närvidele, et me uue korteri nädal varem saaks. NO, et oleks abilisi kolimisel. JA siis Neljap helistatigi, et saame reedel uude korterise. HAkkasime siis sõpru kokku ajama, ja siis kolm nendest olid haigeks jäänd. Ja mina ju ei tohi niikuinii midagi vedada ega tassida. Ja siis lõpuks kolis Henning kahe sõbraga. Ja kõike ei jõudnudki tol päeval ära kolida.
Ja siin puudus ka köögimööbel ja tahtsime veel veidi seinu värvida. Ja siis elasimegi esimesed poolteist nädalat siin kastida otsas. Nüüd oleme enam-vähem valmis..magamistuppa ja lastetuppa on vaja veel kardinad üles panna. Lastetoas on niikuinii kaos veel. Aga sellega veel aega on loodetavasti. Ja köögis tuleb veel kapile uksed ette panna. Eile võtsime ekstra vaba päeva kodustest toimetamistest..või noh ehitamistest. Saime lõpuks kahekesi midagi teha.
Õhtul käisime veel jalutamas ja sellest ka mõned pildid..

2011-03-23T13:29:00.000+02:00

Uus aadress

Primus-Truber-Str. 54
72072
Tübingen

2011-02-12T16:11:00.002+02:00

mõnus on.
ilm on täiega ilus..päikse käed 20 kraadi. ja kui ilm on ilus, siis on endal ka mõnus olla ja hea tuju. käisingi just linna peal jalutamas. Henning on tööl praegu aga peaks nii 17-18 vahel koju tulema. seni vahin suuskamist..laskesuuskamist. meeste sõit algab kohe.. õhtul on naiste kord. eile vaatasimegi naiste sprinti..eveli saue oli päris hea..pärast esimest laskmist oli neljas. teise laskmise ajaks oli ta juba nii tubli, et isegi saksa televisioon teda näitas. ja kiitis. aga siis kahjuks kaks viga ja kokkuvõttes 16 koht. ta on kõvasti arenenud hooaja jooksul.

mul/meil/beebil läheb ka hästi. nüüd on ta hakanud vaikselt koputades ka endast märku andma. siiani ei olnud midagi tunda..a nüüd vaikselt puksib. küllaltki tasaselt ja küllaltki ebaregulaarselt, nii et Henning pole sellest veel rõõmu tunda saand. Siis kui puksib korra lasen Henningul käe peale panna, aga siis on jälle rahu.

õhtul saame ühe sõbra ja ta pruudiga kokku. nad on alates augustist koos ja oh üllatust nad saavad ka vanemateks suvel. juba 12 nädal jookseb..või oli 13nes. suht üllaülla. ja meie gängist ei saa eriti keegi taga veel hästi läbi. eks näis mis õhtu toob. a ma kardan, et minu ja Henningu jaoks on ta liiga vaikne, igav ja tagasihoidlik.

Eile rääkisin Sille ja Jaanusega. Oli ka väga tore. Sai veits nalja tehtud. JA õhtul kirjutasin netis Teeduga. Temast ma polnud juba..eee...aastaid???..midagi kuulnud.

NIi ma nüüd keskendun suuskamisele...esimene tiir.

2011-02-07T19:23:00.000+02:00

Poolaeg ehk 20+0

2011-02-05T14:01:00.002+02:00

Eelmine reede lasin töö juures ühel arstil kõhule vaadata, et äkki näeb tita sugu. Uudishimu oli suht suur. Ja tital olid jalad ilusasti harkis...ja jalge vahel oli....nababöör :D. Nii et ei näind midagi, kuigi ta ütles, et nagu väike vari oleks seal veel, et kui tema ütlema peaks nüüd, siis ütleks, et poiss. Aga samas polnud ta endas üldse kindel.
Igatahes laupäeva hommikul sõitsime Stuttgarti lennukasse Mardile vastu. Tagasi tulles käisime veel korra poes ja pakkisime Mardi asjad meile. Lõunale läksime Henningu vanemate juurde, sest kui ma poleks Marti neile tutvustand, siis nad oleksid suht solvunud olnud. Õhtu mölutasime niisama kodus. Mart oli veits väsind ka oma reisist. Ta ju lendas reede õhtul Tallinnast minema.
Pealegi oli pühapäeva hommikul varakult varakult Alpidesse. Suusatama ja lauatama. Henning suuskas, Mart lauatas. Ja Heiko ja Lisa käisid ka meiega kaasas. Oli täiega lahe peal. Mäe peal, pealpool pilvi, paistis päike ja oli soe soe.
Ja muidu käisime veel Stuttgartis ja veekeskuses. Suurt midagi erilist kahjuks Tübingenis pole.
Igatahes oli lahe. Mitu korda mängisime lauajalkat. Mõnus oli.
Eile hommikul käsime Henninguga naistearsti juures. Ultrahelis. Juba kui arst niisama seal titat vaatas oli mul tunne, et ma juba nägin, mis soost ta on. Ja siis pärast tita mõõtmist küsiski arst, et kas me sugu ka teada tahame. Ja siis näitas jalge vahele ja küsis, et noh, mis ta siis on. Ja ilusasti olid kõik kolm jalga näha. :D
Eile õhtul käisime veel noortekas. Passisime seal paar tundi, mägisime piljardit ja lauajalkat, sõime friikaid ja tulime koju.
Täna hommikul oli 04.50 äratus. Mart sõi veel veits ja sõitsime lennukasse. Hetkel ta peaks olema veel Londonis, või istub juba lennukis.

Oli täitsa tore kohe taga. Aind et pidev kahes keeles rääkimine ajas vaepeal segadusse. Ei teadnud enam, kas ütlesin midagi juba eesti või saksa keeles. Või ütlesin Mardile asju saksa keeles ja Henningule eesti keeles :D

uus nädal

2011-01-24T15:53:00.002+02:00

Ma ei tea küll miks, aga täna hommikul oli ülestöusmine nii nii raske. No kohe üldse ei tahtnud. Ja kuigi juba pool ärkvel olin, läks unenägu edasi. Oleks Henning ka kodus olnud ja edasi magand, siis polekski maast lahti saand. A Henning oli eile-täna tööl.
Nägin unes, et kolisime tagasi Viiiratsisse. Ma näen tihti meie Viiratsi korterit unes. Ja tavaliselt me kolime köik neljakesi sinna tagasi..ainult et me pole lapsed vaid täiskasvanud, vöi noh nii vanad kui me parasjagu mu unenäo ajal oleme. Täna nägin ka, et kolisime tagasi ja siis oli probleem, et kes kus millise toa saab. Ja siis löpp kokkuvöttes läksime mina ja Mart meie vanasse lastetuppa tagasi. Aga siis läksime kaklema, sest mölemad tahtsid sama voodit endale. Ja siis juhtus Mardiga midagi..ma ei mäleta mis täpselt, aga kuidagi mu sisetunne ütleb, et ta kas andis tappa mulle ja ma olin vihane ja üllatunud, vöi ta jooksis kodust minema ja ma olin mures ja üllatunud.

Laupäeval käisime Henningu vanemate juures. Räigelt käivad mulle närvidele. Eriti (öigemini peamiselt) Henningu ema. Ta lihtsalt peab meie elu elama, nagu mu vanaema eestis, kes pidevalt pidi meie pere tegemistest köike teadma ja üldse käis oma helistamistega närvidele. Täis öudus ikka. Nüüd on pöhi mure see, et me saame lapse, ja oh öudust, me pole abielus. Et äkki ikka jöuame veel enne lapse sündi abielluda. Vöi et milline titevoodi hea oleks. Vöi näiteks leidsime korteri tema söbranna kaudu ja nüüd iga kord kuuleme, et oi kui hea et tema ikka meid leidmisel aidata sai, et tema idee oli ja tema ja tema ja tema.
Kui veel Henningu vanemate juures elasime, siis ta rääkis, et kui nad veel noored olid ja kodust minema kolisid, siis pidid iga pühap tema vanemate juurde löunatama minema. Ja et kui meie välja kolime, siis ta küll ei tahaks meile nii närvidele käia. Ja nüüd saadab iga nädal maili, et kas tahame nädalavahetusel sööma minna neinde poole. Ja siis kui unustame kirjutada, et ei tule, siis saame peapesu. Vakk ta käib mulle praegu nii närvidele. Ja see laupäev on jälle neile sööma minek, sest Mart tuleb mule külla. Ja kui ma Marti neile ei tutvustaks, siis ollakse igavesti solvunud.

Täna oli önneks tööl laadna. Istungi veel töö juures, sest pool 5 on hambaarsti juures aeg ja poleks mötet olnud korraks koju minna ja siis uuesti kodunt minema. Nüüd passin siin netis veel veits ja siis tömban uttu.
Reedel oli meil töö juures, vöi öigemini töö poolt uue aasta alguse pidu. Ühes restoranis. Suht noobel. Vöi noh mis noobel..koht ise oli suht tavaline aga hinna poolest on see noobel. Päris lahe oli. Terve uroloogia kliinik oli kohale kutsutud...kohal oli nii 100 inimest umbes...hea söök, hea jook, DJ, tants ja trall ja nalja sai ka. Mina läksin veits peale 1te koju, viimased olid poole nelja paiku koju läind. Pärast seda kui politsei oli käind :) öörahu rikkumise pärast.

Nii, hakkan nüüd löpetama..tunni pärast pean arsti juures olema..lähen mingi pool tundi varem kohale. Ehk vötavad varem mind vastu. Muidu niikuinii, olenemata terminist, pead sada elu seal vaatama.

2011-01-20T17:36:00.003+02:00

Niimoodi kasvas kõht

paksmagu

2011-01-19T19:22:00.002+02:00

Nagu välk selgest taevast, on mulle kolme päevaga paras paun ette kasvanud. Alles reedel-laup olin külas/sõpradega väljas ja kõik ütlesid, et polegi ju veel kõhtu näha. Ja pühap esmasp-teisip on jubedama pauna ette löönud. Suisa nii, et eile käisime mulle uusi pükse ostmas. Isegi Henning ütles, et nii äkitisi niuke kõht. Samas on neljanda kuu lõpp. Ja umbes kaks nädalat juba olen oksevaba. Kui nüüd sellele okse-ajale mõtlen, siis..oeh..jumal tänatud, et see läbi on. Ja nende 2 nädalaga olen ka 2-3 kilo juurde võtnud.JOpe on ka kitsaks jäänud.

Ja sama selgest taevast hakkas täna lund sadama. Küll ainult paariks tunniks. Muidu oli juba kuni pluss 15 kraadi sooja. Ühe maja ees nägin juba õitsele löövaid lumikellukesi.

Järgmine laup tuleb MArt meile külla. Algul kui lennuki piletid broneeritud sai mõtlesin, et juba pikk aeg jaanuari lõpuni veel. Aga nüüd on veel 2 tööpäeva jäänd, siis nädalavahetus, mis niikuinii kiirelt möödub.

2011-01-10T13:24:00.002+02:00

Eelmine kolmap oli Henningul sünnipäev. Tegin parasjagu salatit, kui mul telefon helises, ja kuna mu näpud olid söögised, palusin Henningul mu telefon tuua. Ja kui ta nägi, et helistab "ema", siis ta teadis, mida see sõna tähendab ja et tegemist on minu emaga. JA nii ta otsustas telefoni mulle esialgu mitte anda ja võttis ise vastu. Ütles ilusasti tere ja kuidas sul läheb. Selle peale ütles mu ema midagi, millest Henning enam aru ei saand ja andis toru kähku mulle. Ja mina kuulsin veel, kuidas ema ütles viel glück zum geburtstag. Nii et Henning rääkis emaga eesti keeles ja ema Henninguga saksa keeles :).

Õhtul käisid veel Henningu vanemad ja vanem vend meil külas. Mina kinkisin Henningule ühe kolmandiku tema uuest fotokast. Vanematelt sai ta raha. Tavaliselt Henningu vanemad raha ei kingi, sest see on nende(õigemini Henningu ema ) arvates liiga tobe. Et õige kink on ikka mingi kingitus. Tavaliselt mingi "jube hea" mõte Henningu emalt, näiteks kokaraamat algajatele, mille me jõuludeks saime. Siis ma mõtlesin juba, et ei tea, kas Henning on emale rääkind, et ma ei oska süüa teha. Aga nii see ei ole olnud ja Henning oli ka veit imestunud, et mis me sellega peale peaks hakkama. Vahet pole, nüüd on ta meil riiulis. Või näiteks eelmine aasta sai HEnning emalt ühe pusa jõuludeks..väikevend samuti. Mõlemale 2 numbrit liiga suured :D

Muidu läheb meil päris hästi. Mul ka. Pole juba 5 päeva jutti oksendanud.Uskumatu,
kuigi hommikuti on ikka vahel veits paha ja pean okse vastu võitlema Igatahes on palju parem olla. Ja isegi kilo-poolteist olen juurde võtnud.
Ilm on ka ilus. Pluss kraadid. Laupäeval kui linnas käisime oli pluss 14. Lahe. Nii soe oli, et isegi jopet ei pidanud kinni panema. Üks jobu linna peal oli isegi lühikestes pükstes. Kauaks sooja ilma jagub, seda ma ei tea, aga ma loodan, et kauaks.

Rohkem ei tulegi midagi olulist meelde. OOtame Marti. Veel 19 päeva.

AA :D laupäeval hakkas Saksa otsib superstaari pihta. Oi jummel kui piinlik.

2011

2011-01-04T13:37:00.002+02:00

Nii, meil tuli ka uus aasta.
Aasta lõpuks olime saar sõpra meile kutsunud(kokku olime kaheksakesi). Sõime ja jõime ja mängisime wii-d ja tegime nalja. Poole 12 paiku hakkasime mäele ronima. Mägi on umbes nii kõerge kui suur munamägi. Ja seal avaneb vaada alla orgu ja teisele mäele. Nii et oli ilus vaade ilutulestikule ja linnale. Ja pärst tulime meile ja sõime ja jõime ja mängisime wii-d ja tegime nalja. Poole nelja paiku väsisid kuidagi kõik ära ja siis mindi koju.

Esimesel tulid Heiko ja Lisa meilt läbi. Tõid meie beebile kingi ka kaasa :) nunnu. Käisime veel Henningu vanemate juures.

Vot vot.

Homme on Henningul sünna, siis tulevad Henningu vanemad õhtusöögile. Me oleme neid viimasel ajal nii tihti näid, et kopp on vaikselt ees juba.

Ah jaa..me kolime märtsi lõpul uude koju. Eile helistati ja öeldi, et saame selle korteri. Jei. Kolme-toaline. Vanniga :D.

1+1= 3 ehk 14+4

2010-12-29T17:15:00.002+02:00

Jõulud möödusid väga ilusasti ja väga rahulikult. 24ndal hakkas hommikul lund sadama ja nii olid meil valged jõulud, mida ma nii väga soovisin. Õhtul käisime Henningu perega kirikus ja pärast sõime nende pool ja saime oma kingid kätte. Neil siin sellist jõulusöömaoriat ei tunta, nagu meil Eestis. 24ndal süüakse salatit ja viinerit. Alates sellest ajast kui mina Henningu juurde kuulnud pakutakse 24ndal eesti kartulisalatit. Ehk siis salati 24ndaks teen mina. See aasta tegin veel heeringata rosoljet ehk köögivilja või aedvilja või peedisalatit. Sellel oli ka hea minek.
Pärast tagasihoidlikku söömist minnakse suurde tuppa, kus Jeesuslaps on kingid juba toonud. Kingid ei ole mitte kuuse all ja ei ole mitte ilusasti pakitud. Ei, kingid on padjapööri sisse kuhjatud ja siis kui sinu kord on, siis saad sealt need ükshaaval välja õngitseda. Ka sellel on kindel järjekord. Kõigepealt Henningu väiksem vend Lars, siis suurem venr Hauke, siis Henning ja mina(meil on ühine padjapöör), siis Moni ja siis lõpetuseks Jens. Ainus, mis mulle selle nende kingi-traditsiooni juures meeldib on see, et kõik vaatavad, mis teised saavad. Mitte igaüks omaette.
Pärast kinke jutustasime veel veits ja siis läksime Andi juurde. Tema on meie vallaline sõber, kes üksi elab ja üksi jõule tähistab. Selle pärast kogunetakse igal aastal peale kümmet õhtul tema pool. Tavaliselt tehakse seal ka loosikinke. Ehk igaüks, kes tuleb võtab kingi kaasa ja pärast võid kotist endale ühe kingi uuesti välja võtta. Meil polnud tegelt plaanis Andi juurde minna, aga lõpuks ikka läksime. Istusime seal ka paar tundi ja sõitsime läbi lumise Tübingeni lõpuks koju.

25ndal pidi Henning tööle minema, kuid talle helistati hommikul ja öeldi, et pole ikka vaja minna. Selleks päevaks olin endale meie parima sõbra Heiko külla kutsunud, kes ka üksi oli jäetud. Nimelt oli ta pruta oma vanemate juurde sõitnud. Igatahes oli plaanis "eesti jõul". Kartul, kapsas, kaste, kartulisalat ja punane salat ja täidetud munad. Verivorsti tahtsin ka osta, aga olin selle kahjuks unustand ja pühadel on siis kõik poed kinni. Rääksin, et meil eestis süüakse ikka mitu tundi jutti ja eks sai siis seda traditsiooni ka järgitud. Millalgi avastasime, et päkapikk oli Lisale ja Heikole kogemata meie kuuse alla paki jätnud ja Heiko pidi siis selle eestlaste kombel ka kätte saama. Ehk siis, et laulma, luuletust lugema vms. Algul ta arvas, et me narrime teda, aga kui aru sai, et asjal on tõsi taga, siis ta laulis Oh, kuusepuu esimese salmi meile ette :D.
Ja pärast seda sõime edasi. See oli tõesti söömaorgia:D

26ndal olime Henningu vanemate juurde jõuluparti sööma kutsutud. See on nende traditsioon. Ja kui seal söödud sai tulime koju. Henning läks veidi pärast seda Manuga trumme mängima ja mina vahtisin telkut.

See aasta saime päris palju kinigutusi. Eestist raamatuid ja komme ja dvd ja helkuri. Henningu vanematelt, vanaemalt,ristiisalt saime panni, vormiroa vormi, raamatuid, kinkekaart, välise kõvaketta või mälu(ma ei tea mis selle nimi on),shokolaadi fondue, magusat ja see oligi vist kõik. Igatahes oleme rahul.

Lumi on ka ilusasti maas veel ja täitsa talve tunne on. öösel isegi miinus 14 kraadi :). Külmu või surnuks :D. Aga kuna meil nüüd uued aknad on, siis on korteris soe. Vanade akendega poleks seda külma üle eland. Siin on see ju viimase 40 aasta külmim talv. Kusagil kesk/põhja-saksas oli täna öösel uskumatud -24 kraadi olnud :D

Vot. Lähen söön nüüd oma prae leiba.

Ilusat vana aasta lõppu teile

Igavus

2010-12-21T10:41:00.002+02:00

Olen tööl ja miskit ei toimu. Kaks tundi istun juba niisama. Mailid on loetud, postimees online on läbi kammitud, blogid on loetud.

Muidu on meil täitsa m+nus. Lumi sulas ära ja vihma sajab. Vähemalt on soe.

No nii igav on, et isegi kirjutada ei oska midagi. Midagi eriti p+nevat pole meil toimunud. K+ik on nii nagu alati.

Ah ma lähen passin kuskil mujal edasi.

Häid j+ule muideks. Kinke/kaarte pole ma kellelegi saatnud. Sellel on ka üks kindel p+hjus aga sellest p+hjusest ma veel ei räägi.

best b 4

2010-12-16T17:50:00.000+02:00

Praegu hakkasin köögis makarone praadima ja järsku tuli see lugu meelde: http://www.youtube.com/watch?v=j37v8MXyBL0

Kolmas advent

2010-12-12T13:09:00.002+02:00

Homme tullakse meile aknaid vahetama. Talvel. Normaalne. Aga vähemalt vahetatakse ära.

Eelmisel neljap käisime linna peal korra. Kinke ostmas. Ja siis oli veidi külmem ja pläkutamise käigus oli tunne et üks esihammas nagu oleks külmunud. Pärast hakkas hammas valutama ja nädalavahetusel läks ige ja ülahuul veits paksuks. Esmaspäeval läksin kohe hambaarstile ja tuli välja et hammas on juba surnud ja igemes on põletik. Ja nüüd blommitakse hambajuured kinni ja selleks et põletikku/mäda välja saada, tuleb ige lahti lõigata:(. Suht nõme, sest mul pole see hammas enne seda kordagi probleeme teind, ja nüüd tuleb kohe mingi operatsioon. Loodetavasti läheb hästi.

Viimasel ajal oleme ka palju suuskamist vaadanud. Eriti laskesuusatamist. Eestlased on ikka kole kehvad kahjuks. Nii kehvad, et telekas neid pildis ei olegi. Niisiis vaatamegi sakslasi ja teisi tugevamaid ja eestlaste kohta loen postimees online-st.

Muidu on meil kõik mõnus. Lumi sulas aind ära. Sellest on küll kahju. Jõuludeks me see aasta midagi erilist ei kingi. Mõlemal on kõik vajalik olemas ja nii otsustasime kodu jaoks teineteisele midagi kinkda. Esiteks sellise asja: http://www.sodastream.com/ See siis mullivee tegemiseks. Ja teiseks sellise asja: http://www.google.com/images?q=raclette&oe=utf-8&rls=org.mozilla:en-US:official&client=firefox-a&um=1&resnum=2&hl=et&ie=UTF-8&source=univ&ei=PLEETcSxIcfEswbXlfWDCg&sa=X&oi=image_result_group&ct=title&resnum=2&ved=0CDkQsAQwAQ&biw=1280&bih=636
Nendega me oleme väga rahul.

2010-11-27T00:24:00.001+02:00

Täna öösel sadas lumi maha. :) esimest korda sadas ja kohe jäigi maha. eks näis kui kauaks. aga enne kui koju tulin, siis sadas ka veel. isegi lund pidin rookima :D nii lhae nii lahe nii lahe.
Teine hea uudis on see, et üks hea sõber teatas mulle just, et ta on kihlatud:) mul on niii hea meel selle pärast.

Muidu läheb meil ka hästi. Kõik on nagu okei.

Okei, hõissa pulmad

frikadellisupp

2010-11-07T20:43:00.002+02:00

täna tegin esimest korda frikadellisuppi. täiega rahul olen. niiiiiii hea ja maitsev. lahe lahe. henningule muidugi meeldisisd kõige rohkem frikadellid. õngitses ikka põhiliselt neid välja :D ta polegi varem sellist suppi näinud. vaesekene. siin süüakse ju peaaegu aind püreesuppe. õöakkk.

olks. igatahes suppi jäi üle ja homme saame ka veel süüa.

November

2010-11-06T21:19:00.002+02:00

Heipa

Eile käisime spordigaalal. Philipp ja Vanessa kutsusid meid kaasa. Henning on ka varem spordigaalal käinud. Mina ei teandud eriti mida oodata ja kuna ma suht väsinud olin, siis mul polnudki eriti isu sinna minna ja seal 3 tundi järjest seista.
Igatahes saime poole viie paiku linnas Philippi ja Vanessaga kokku ja käisime veel pizzat ja pastat söömas. Kuna meil kahjuks seisupiletid, siis tahtsime sissepääsu ajaks juba spordihalli minna. Aga tasus ära, sest saime head kohad.
Seal esinesid lapsed ja noored ja näitasid, mida nad nö spordikoolis/trennis õppinud on. Väikesed iluvõimlemisrühma tüdrukud ja siis poisid, kes saltosid tegid. Jne jne väga lahe üritus oli. Ja üldsegi mitte igav.

Täna olen üksi kodus, kuna Henning on tööl. Nii et vahin telkut ja unelen niisama. Ongi hea vahelduseks mitte midagi teha. Tööl on praegu hullumaja puhvet. Kaks kolleegi on haiged, kolmel on puhkus...nii et oleme pidevalt üleunde tegemas ja suht väsinud. Aga järgmised nädalad peaksid paremaks minema. Ja üks koht kirjutati ka välja nüüd ja loodame, et me kiirelt-kähku uue töökaaslase saame.

Ilm kisub meil ka sügiseseks. Puud veel päris raagus pole, aga enamus lehti on maas. aga viimane nädal on väga soe olnud..päeval 17-18 kraadi ja õhtuti kümne aeg veel kuni 12 kraadi.

VOtvot

igatahes ootan homse, sest homme teen frikadellisuppi. esimest korda. pole juba aaaastaid frikadelli suppi saand. nii et ootan täiega.

nii vaatan nüüd saksa super talenti edadi, seal on ikka täiega tainad mõned. jube kohe

hehehehe

2010-10-21T18:05:00.002+03:00

Tere tere!

Tulin just õuest. Sai veidi lehti riisutud ja paar talvelille istutatud. Puud hakkasid umbes nädala eest väri võtma ja vaikselt langevad lehed. Suuremaks riisumiseks läheb veidi hiljem. Henning niitis veel muru. Loodetavasti viimast korda sellel aastal.
Ja nüüd sõime vorstisuppi. nämma.

Muidu läheb meil hästi. Auto sõidab. Viimasel ajal on külmemaks läinud. ja lõpuks otsustas meie korteri omanik, et me saame uued aknad. Ainult, et ta pole neid veel ära tellinud. Ja kui nii edasi läheb, kavatseme siit korterist välja kolida. Kahjuks häid/odavaid pakkumisis eriti pole. JA sellepärast olemegi veel siin.

Tööl on veits närviline praegu. Pidevalt on keegi haige, või on puhkusel. Ma olen viimase kahe kuu jooksul 70 ületundi teinud. Eile jäin ma ka töö juures ahigeks. Kõhugripp. Täna on veits parem juba. Mõtlen veel, et kas lähen homme tööle. Aga ma arvan küll, et lähen. Henning on ka veits külmetunud ja nohistab siin. Aga õnneks tuleb varsti nädalavahetus. Siis saab jälle puhata ja mängida.

Ja muud uut polegi.

2010-09-25T21:36:00.002+03:00

Ammu pole kirjutand, sest viimasel ajal on palju teha olnud. Kuna ma viimasel ajal suht kõik DaVinci teinud olen, siis olen viimase kuu jooksul umbes 30-40 ületundi teinud. JA kui ma siis lõpuks kodus olen olnud, pole ma suurt viitsind midagi kirjutada. Siis lisaks sellele olime viimasel ajal ka auto otsimise/vaatamise/ostmisega ka hõivatud olnud. JA nii ongi meil nüüd päris oma auto. Nüüd juba täpselt terve nädala. Ilus must(värvilt) Opel Meriva.

Ja see nädal olin ma Düsseldorfis. Kolmapäeval sõitsime sinna koolitusele(DGU saksa uroloogide kongress. Kuna Düsseldorf on Wuppertalile väga lähedal, siis sõitsingi kolmapäeval kõige pealt Wuppertali, oma vanu tuttavaid külastama. Käisin oma noortekas. Päris lahe oli. Mu ülemus võttis mu lahkelt vastu ja käisime temaga jäätisekohvi joomas ja rääkis igasugu salajutte mulle jne jne jne. LApsi nägin ka. Mõned küsisid, et kas ma hakkan seal jälle tööle. Ja olid suht kurvad, kui ma ütlesin, et aind külla tulin.

Kolmapäeva õhtul sõitsin tagasi Düsseldorfi ja sain kahe kolleegiga kokku, kellega ma Düsseldorfi sõitsin. Jõime linnas veel ühe õlle ja läksime hotelli ära. Radisson SAS jällegi.
Neljapäeval käisime shoppamas kõige pealt. Pärast läksime koolitusele, õhtul pidulikule vastuvõtule. Reedel sama..aind et ilma shoppamiseta. Reede õhtul oli pidulik lõpetamine Rheinil...sõitsime katamaraaniga ringi ja pakuti vägevat sööki. Ikka korralikult korralikult pidulik üritus. Mõnel oli isegi ballikleit seljas.

Ja täna sõitsime koju tagasi. Vot vot.
Henning on täna kahjuks tööl ja näed teda homme hommikul alles. Vaatan veel vähe saksa supertalenti ja siis lähen ära magama, sest viimastel päevadel ei saand eriti magada.

:D

2010-09-02T17:18:00.003+03:00

Esiteks on ilm täiega pask. NO on noh. Aind sajab ja külm on. See aasta polnudki nagu õiget suve siin. Suve ilmasid said Eestis nautida. Ses suhtes, et ma olen ikka täiega pettunud.

Teiseks sai eile Tuulepealnemaa vaadatud. Sain selle isalt kingiks, kui eestis olin. Selle üle oli mul hea meel. Või on, sest et alles nüüd sai viimane osa vaadatud. Algul olin suht skeptiline. Või noh, mis skeptiline, lihtsalt uudishimulik, et huvitav huvitav. Aga oli päris hea ja huvitav vaadata. Kahju kohe, et rihkem osasid pole.

Kolmandaks võib mu pilti imetleda DaVinci-keskuse(selle operatsiooni, mis me teeme) kodulehelt. http://davinci-suedwest.de/team.html kõige all. Nii et olen jälle kuulsamaks saanud :D

JA rohkem polegi uudiseid.

2010-08-28T15:54:00.002+03:00

Eriti nõme on see, et ostsin Eestist kommi kaasa. Ja praegu võtsin kommeet kommi ja järsku avastasin, et kommil oli hallitus peal. MA ei tea mitu kommi ma juba koos halltusega ära olen söönud. Igatahes tegin veel paar kommi lahti ja neil oli ka hallitus peal. Täielik pettumus.

Ja ilm on ka sitt siin. Sellest ajast saadik, kui saksas tagasi olen, on kaks ilusat ilma olnud. Muidu aind sajab ja sajab. Ja päike ei paista. Või paistab lõpuks ja siis on ilm täiesti külm. See aasta on suvi nii jama olnud. Oli kevad, siis kaks nädalat oli soe(40kraadi) ja nüüd on sügis.

Saksamaa maailmameistriks

2010-07-03T19:43:00.003+03:00

<

Aga hea nali on hea nali, seega ka see pilt, mille ma Marise blogist leidsin

Nüüd aga pöhilisest:

Austraalia vastu 4-0, Inglismaa vastu 4-1, Argentiina vastu 4-0
Saksamaal ei olnud önne, Saksa on lihtsalt hea.

ämm-äi

2010-06-24T00:20:00.003+03:00

Alates sellest ajast, kui me enam Henningu vanematega koos ei ela, on nad mulle üha meeldivamaks muutunud. Ja üleüldse vöiks öelda, et sellest ajast alates on tekkinud nii öelda "ämma-äia-minia" suhted meil. Mind vöeti ju kohe Henningu peresse vastu, aga siuke öige tunne on mul alles nüüd. Võibolla ka selle pärast, et ma varem neid rohkem kartsin kui nüüd. Nüüd kui nendega räägin ja külas käin on siuke vanema-lapse tunne mul. Aga heas mõttes. Nendega saab ilusasti rääkida ja nad annavad meile vanemlike soovitusi. Ja nad usaldavad mind rohkem. Nemad on minuga rahul ja mina olen nendega rahul.
Muidugi on vahel nii, et kui näiteks Moni mulle maili saadab, et blablabla ja ma unustan vastata, siis ta on slvunud jne. Ja siis ikka aeg-ajalt käivad nad meile nö närvidele. Aga eks minu vanemad käiks ka meile närvidele, kui nad siin elaks/meie eestis elaks.
Täna on Henningu väiksema venna sünna ja siis olime koogile-kohvile kutsutud. Henning pidi tööl olema, ja nii läksin üksi. Henningu vennal Larsil on homme viimane eksam ja nii kadus ta peale koogi söömist oma tuppa õppima. Ja siis ma jutustasin seal Moniga. Ja millalgi tuli Jens töölt ja siis jutustasime veel. lõpuks ki koju tulin vaatasin, et oli peaaegu 4 tundi seal olnud.Ja oli täitsa tore.
Eks ma pean ju ka nendega hästi läbi saama, sest nemad on ainukesed vanemad, kes mul saksamaal on. Enda omadele ei saa ju külla minna ja muresid nii kurta kui iin. Henningu vanemad näevad meid ju pidevalt ja teavad seetõttu meie elust-olust ka veidi rohkem. Kuigi tähtsatest otsustest räägin mina tavaliselt esimesena ikka oma vanematele.
Igatahes on Moni ja Jens ka mulle veidi ema ja isa eest.
Vot

(Ja nüüd jalkast. Hea, et see võit ära tuli. Kuigi austraalia-serbia tulemuse põhjal oleksime siiski edasi saand. Aga see võit oli vajalik. Nüüd tuleb pühapäevaks valmistuda ja inglismaa alistada. Inglismaale ometi kaotada ei või ju.)

2010-06-10T18:51:00.000+03:00

2010-05-30T22:31:00.002+03:00

Nii, tulime poole tunni eest koju. Käisime Eesti-Saksa mäng vaatamas. Ainukesena karjusin. Seal olid veel üks naine ja mees eesti lipuga, aga nad eriti midagi ei hõiganud.
Postimees online'i reporter tegi meist ka pilti. Pildi leiate leheküljelt http://sport.postimees.ee/?id=269595 meie pilt on teine.
Väga lahe oli. Ja mäng oli väga põnev. Kahju, et kaotasime. Neljanda geimi oleksime võinud tegelt võita. Seis oli 24:21 meie kasuks. Aga kahjuks andsime selle eduseisu ära ja kaotasime ka veel.
Pärast mängu tulid mängijad ja tänasid meid. Nad arvasid vist et me kõik 4 oleme eestist. Vähemalt nad arvasid, et Henning eestist oli. Henning vehkis ka koguaeg uhkelt meie lipuga. Mina poleks küll saksa poolt olla suutnud. Sai veel paar pilti tehtud.
Pärast mängu rääkis Jaanus Nõmmsalu veel, et tore, et me seal olime ja kutsus meid sööma. Mina lollpea ütlesin, et me oleme neljakesi ja siis ta ütles, et nelja nad ei saa sööma kutsuda. Ja selle asemel, et öelda, ok me tuleme kahekesi(mina ja henning siis) ei öelnud ma midagi ja lasin oma võimaluse eesti meeskonnaga õhtust süüa vastu taevast. Igatahes sai veel paari mängijaga räägitud, mängu kiidetud ja pilti tehtud.
Nii mönedki tegid meist pilti ja nüüd ootame homset lehte, et äkki oleme siin ka lehes :D oleks lahe.

Igatahes oli väga põnev õhtu :)

puhkus

2010-05-28T21:19:00.003+03:00

12ndal mail hommikul kell 4 töusime üles, et lennukasse söita ja sealt edasi Hispaaniasse lennata. Henningu ristiisal on Malagas väike korter ja seal tohtisime me tasuta elada.
Kella 8 paiku jöudsime Malagasse ja pärast väikest ekskursiooni lennukas ja selle ümbruses leidsime metroo üles ning pärast 20 minti olime Benalmadenasse kohale jöudnud.
Korterisse jöudes avastasime et elektrit pole ja pidime elektriku kutsuma. Üks pistik oli läbi körbend. Hispaania keelt me ei oska, aga kuidagi sai selgeks tehtud, mis meil vaja on.
Ja pärast tunni-ajast ootamist vöis meie puhkus alata.
Esimeselpäeval sadas vihma, teisel päeval polnud ka ilm eriti kiita, ja kolmandal päeval ka mitte, ning me otsustasime jalutama minna(mitte päevitama) ja minigolfi mängima minna. Kuna väljas eriti palav polnud, ei kreemitand me enne minekut ennast. Ja see osutus saatuslikuks, sest me saime vägeva päiksepöletuse. Eriti mina. Ja nii ei saanud ma kolmandal päeval üldse eriti päikse käes olla.

igatahes siis läks ilm ilusaks...no tegeltz oli muidu ka nii ilus ja soe, et vöis t-särgiga ringi käia, aga randa ei saand minna.
Käisime päeval rannas vöi olime bassuka ääres. Käisime "allveemaailmas", mägedes, laatadel. Ilusasti praadisime ennast päikse käes. Öhtuti käisime söömas, saime head hispaania veini maitsta. Söök oli ka enamasti täitsa söödav, aga muidugi mitte nii hea, kui isetehtud.

Ühel öhtul rannapromenadil jalutades kuulsin, kuidas üks mees ütles: "jaa, tösta käed niimoodi üles". Üks noor eesti pere oli seal parasjagu. Ja kui me tagasi lendasime nägime Malaga lennukas Liis Lassi. Olime ühes lennuka poes ja vaatasin korra selja taha, ja nägin Liis Lassi. Vaatasin veel korra, kui ta mulle lähemale tuli, ja siis kui ta mulle otsa vaatas, oli indel mis kindel, see oli Liis Lass. Ta on ikka hullult peenike..t#itsa löpp. Oli seal mingi noormehega ja suht önnelikud nägid välja. Me veel naersime, et peaks küsima, kas pilti vöib teha. Aga ikka ei teind.

Nüüd oleme tagasi kodus, ja esimene nädal töö juures on möödas. Täna tegin DaVinci op. Esimest korda päris assisteerisin. Suht lahe oli.

Ja nüüd käisime jäätist söömas. Homme lähen söprade juurde eurovisiooni vaatama. Eesti loost ma eriti mindagi ei arvanud. Lugu loona polegi nii jama, aga eurovisioonilooks ei kölba see kumbastki otsast. Sellised lood ei too eurokal mingit edu. Olen saksa poolt, see lugu hakkab kummitama ja on lahe...mida rohkem kuuled, seda paremaks muutub. Ma loodan, et saksa saab hea koha...vöi veel parem, et vöidab.
Pühapäeval läheme vörku vaatama..eesti saksa vastu..otsisin oma eesti lipu välja juba.

vot vot

puhkuse pildid endiselt: http://pilt.delfi.ee/user/marili4/ parool marili

2010-05-26T22:15:00.001+03:00

hispaanias olime, pilte võite nähe leheküljelt http://pilt.delfi.ee/user/marili4/ parool on marili
kirjutan puhkusest pikemalt selle nädala jooksul

2010-04-21T20:29:00.002+03:00

heiho

hästi läheb. tööl on ok. ilm on ilus. aed muutub meil ka järjest ilusamaks.

emm..mais lähme hispaaniasse puhkama...jeeee...

mõtlesin, et kirjutan täna pikemalt, aga ikka ei viitsi kah.

vot

2010-04-10T19:13:00.002+03:00

Täna sain esimest korda see aasta muru niita. Henning pidi kahjuks korra ära käima, ja nii mul siis oligi võimalus ise esimesena niita. Meie aed nägi varem välja nagu dzungel, aga vaikselt hakkab aia moodi välja nägema. Väga ilus..

Maris, ma kirjutasin sulle. said mu maili kätte?

2010-04-08T19:24:00.002+03:00

Mardil on täna sünnipäev. Palju õnne talle.

MEil viimased kaks päeva jälle 20 kraadi sooja olnud. Lahe.

Homme tulevad Heiko ja Lisa meile..ja Jochen ka, ja siis lähme tantsulkale hiljem. Ootan juba. Ja nädalavahetusel olen valves. Mul on tunne, et pean ka tööle minema siis. Viimased korrad pole pidand minema. Samas poleks ka paha, siis on väike lisaraha jälle teenitud.

Peaks nüüd poodi minema, aga ei viitsi

Või koristaks parem?

Pühad

2010-04-04T18:31:00.003+03:00

Naljpäeval nägin esimest mesilast ja esimene võilill õitseb ka aias juba :D

Aga nüüd väheke minu ja meie elust.
Viimasel ajal oleme palju töötanud...liiga palju. Mina olen palju ületunde teinud jälle ja Henningul on 5ks nädalaks veel üls lisatöö. Õnneks saab Henningu lisatöö järgmisel nädalal läbi ja ta on ka väheke rohkem kodus. Ja loodetavasti läheb minul ka töö juures kergemaks ja pean vähem ületunde tegema. Õnneks tulid nüüd pühad ja saame vähe rohkem puhata ja mängida :). Meil on esmaspäev ka vaba, siis lähme Henningu vanematele külla. Henningu vanematega oligi natuke naljakas viimastel päevadel. Ma teadsin, et neil peres süüakse ülestõusmispühadel koos, aga keegi polnud meid lõunale kutsunud. JA samas polnud meie ka endast midagi teada andnud. Küsisin veel Henningult, et mis ta arvab, kas vanemad on äkki meie peale solvunud. JA siis reedel läksime spontaanselt neile. Kohe oli näha, et Henningu ema oli solvund, või pahas tujus. Ja kui ma küsisin, et kas kõik on korras ütles ta, et jah. Aga siis enne ära tulekut tuli ikka välja, et ta oli solvund, et me ei helistand. Nimelt pidi Henningu väikevend Lars meile edasi ütlema, et me pühade asjus helistaks. Lars muidugi oli selle ära unustanud. Eile käisime veel poes ja ostsin Monile ühe lillekorvi paari istutatud lilledega..no nii öelda lepituskink.... Ja täna käisingi seal. Viisin lilled ja jutustasime. Ja nüüd saime ilusasti jälle ära lepitud. Ja enne kui ma veel koju olin jõudnud, oli Moni juba Henningule helistand, kes täna tööl on, ja kutsus meid homme lõunale. HEnning naeris, et nagu minu vanaema, et juba enne kui me koju jõuame, on mu emale helistand.

Vot. Eile õhtul käisime kirikus. Väga väga ilus jumalateenistus oli.

ninii...

2010-03-09T18:50:00.002+02:00

neljapäeval tõmmati kõik neli tarkusehammast välja. polnudki nii valus kui ma arvasin. aga põsed olid hullult paistes. siiani on. ja vasak põsk on veits sinine.
aga täna sain juba normaalselt süüa. või noh kartuliputru sain süüa.

:)

Kuidas Marili ja Henning Eestis käisid

2010-03-02T21:50:00.002+02:00

Neljapäeva hommikul tõusin veidi enne seitset. Vaja oli pesta, süüa ning viimased asjad kotti visata. Henning oli öösel tööl, ja nii pidime me Stuttgartis kokku saama. Kuna meie esimene lennuk Stuttgart-Frankfurt oli seoses Lufthansa streigiga tühistatud, pidime rongiga Frankfurti sõitma. Igatahes saime ilusasti rongiga kohale ja pärast kolme tundi ootamist olime teel Tallinna.
Tallinna lennukasse oli meile mu isa vastu tulnud. Samuti ka Miku :), mille üle mul väga hea meel oli. Sõitsime ka kohe edasi Villusse. Tee peal sai isaga asjadest ja elust ja kõigest räägitud nind Viljandisse jõudes oli ka kohe saun plaanis. Sellest olime juba aasta ja kaks kuud unistanud.
Sai eesti õlut ja sai saksa õlut joodud: peamiselt küll isa, kellele me saksa õlut kaasa olime võtnud, ja Henning, kellele isa eesti õlut oli ostnud. Sai ka siidrit joodud, sest heast eesti siidrist olin ka puudust tundnud. Igatahes sai nalja ja naeru. Ka onutütar Maarja tuli oma elukaaslase Taaviga läbi. Ja lõppude lõpuks istusime pea poole kaheni öösel saunas.Ah jaa, ja südaööl võtsime veel mu ema sünnipäeva vastu.

Reedel oli plaanis juuksur, vanavanemate külastamine, Elisega kokkusaamine ja klassi kokkutulek. Eesti juuksurid on sada korda parmad kui saksa omad. Jaa. Reedese päeva põhisündmus oligi klassi kokkutulek, kuhu ma koos Henninguga läksin. Algul mõtlesin küll, et mine sa tea, äkki on Henningul seal igav, või teised vaatavad imelikult. Tegelt oli aga väga lahe. Kohe pärast saabumist tuli Rauno meie juurde ja hakkas Henninguga rääkima. Saksa keeles. Ja seda tegi ka Risto. Ja üleüldse üritasid kõik ingliskeeles rääkida, et ta meist aru saaks. Väga viis. Siiani nagu polnud peale vanemate ja Jaanuse, keegi nii üritanud.
Algusel olime Tegelaste toas ja kunagi poole kahe-kahe paiku läksime Rode ja Elisega veel Puhtasse kulda. Seal oli küll trummi ja bussi pidu ja meie eriti selle mussi fännid pole, aga läksime siiski sisse ja oli väga tore. Nelja paiku öösel jõudsime ka koju.

Kuigi alles 4 aeg koju jõudsime, olin hommikul kümne paiku üleval. Käisin ema ja vennaga turul ja poes. Tõime Mattist mu arvutile uue aku. Õhtul pidas ema sünnipäeva ja selleks toimusid ettevalmistused terve päeava. Aitasime salatit teha ja torti teha jne. Viie paiku tulidki esimesed külalised ja õhtu jooksul nägin kõik oma sugulased ära. Lahe oli neid näha ja neile endast ja Henningust rääkida. Imestust ja veidi kadestutst tekitas neis see, kui ma rääkisin, kui hea ja armas Henning on. Eks ma olen ikka selle üle uhke ka, et mul selline mees kodus on :).
Kuna me olime aasta ja kaks kuud sauna igatsend, siis tegime ka laupäeva õhtul sauna, kuhu ka Maris ja Kalmer tulid. Kalmer oli veidi tõbine ja meie Henninguga täiesti väsinud, ja seetõttu ei olnud see saunaskäik ka nii lõbus ja naljakas kui varem. Aga ikkagi oli tore. Vaatasime veel suuskamist..ja mõtlesime, et võiks ju uisuvahetusega iluuisutamine ka olemas olla. Ja et uiske võib ainult õhus vahetada. Ja üleüldse tulid igasugused haiged spordialad arutlusele/väljapakkumisele. Ja eks sellega siis meie saunapidu ka lõppes. Vaatasime Henninguga veel veidi telkut ja läksime magama.

Henning magas eestis hästi ja sügavalt, ja nii magas ta ka pühapäeval paar tunid kauem kui mina. Ma jutustasin seni ema, Mardi ja Liinaga. Oli ka tore. Kella ühe paiku tuli ka isa veel läbi ja jutustasime veel poolteist tundi ja siis viis isa meid bussikasse ja sealt sõitsime me lennukasse. Tallinnas lennujaamas avastasime, et meie lend jääb hiljaks. Tunni pärast selgus ka, et meie lend alles 20.15 lendab. Ehk siis kaks tundi planeeritud ajast. Siis oli meil ka selge see, et me oma järgmisele lennule Frankfurt-stuttgart niikuinii ei jõua. Tänu wifile saime ka teada, et Frankfurdis (saksas/prantsusmaal) on torm või suisa orkaan ja seetõttu hilines ka meie lend. Lõppuks lendasime Eestist poole kümne paiku minema. Kaks ja pool tundi hiljem jõudsime ka Frankfurti. Saksa aja järgi veidi enne 23. Selleks ajaks oli meiel teine lennuk ammu ära lennanud, ja ka viimane lennuk Stuttgarti oli ära lendand. Nii organiseeris Lufthansa meile öömaja hommikusöögiga Radisson SAS hotellis, mille eest me muidugi maksma ei pidanud. 4 tärni hotell...mis ma oskan öelda. LUKSUS. King-size-voodi, telekas, internet, vann. Kuigi me alles poole ühepaiku hotelli jõudsime, lasime vanni vett täis ja mulistasime seal 15-20 minti. Ega sellist võimalust ei saa ju kasutamata jätta. Poole kahe aeg läksime ka magama.

Esmaspäevane äratus oli 6.20. Käisime pesemas ja siis enne lennukasse sõitmist käisime veel söömas. Toidu valik oli vägev. Ainult et hommikul seitsme paiku ei taha veel kartuleid ja kotlette süüa. Pärast seda sõitsime lennukasse..taksoga, mille ka lufthansa kinni maksis. Lennukas nägime, et meie lend tund aega hilineb. Ja üleüldse siame kohad 15 minti enne väljalendu. Kahjuks ei saand kõrvuti istuda. Henning sai kohe business klassis ning sai terve lennu aeg juua ja süüa. Mina istusin eelviimases reas. Minu kõrval istus üks mees, kes teist aastat saksas elab ja töötab, muidu aga Floridast tuleb. Ja nii möödusid need 35 minutit kiiesti.
Stuttgartis selgus, et meie kotid pole veel kohale tulnud ja on ilmselt veel Frankfurdis. Öeldi küll, et suure tõenäosusega jõuavad asjad paar tundi hiljem kohale, ja siis tuuakse need kohe Tübingeni. Kahjuks jõudsid meie asjad alles täna õhtul poole üheksa aeg siia. KOhukesed olid kaks päeva kotis...nja..ühe sõin ära, see oli veel hea.

Vot. Ja siuke siis oligi meie reis.

Oli tore. Aga on ka hea jälle kodus olla. Oma voodis magada, oma vetsus käia, oma diivani peal lösutada :D

JA siis õitsevad krookused ja lumikellukesed ja märtsikellukesed.

2010-02-23T21:21:00.002+02:00

Istun praegu tuttavate juures ja hoian lapsi. Hoidmisest on asi tegelt ksugel, sest lapsed magavad. Henningul on koosolek, ja samuti meie tuttavatel. Ja kuna mina ainuke olen, kes kuhugi koosolekule minema ei pidanud, lubasin paar tundi laste und valvata. Löpp armsad lapsed. Juba välimuselt armsad, ja super hästi kasvatatud ja üleüldse.

Homsest on puhkus. Kuni esmaspäevani. Homme lähen linna peale ja tuian veits niisama ringi. Pole ammu tuiata saand, sest viimasel ajal on nii palju tööd olnud, ja teen pidevalt ületunde. Neljapäeva hommikul söidan rongiga stutta´garti ja seal Henninguga edasi Frankfurti ja seal lennukiga juba Eestisse. Meil on siin viimased päevad 10 kraadi sooja päeval olnud. suht kevade tunne on juba. Külm eesti on nagu veits hirmutav. aga vähemalt saab seal sauna. Pole juba üle aasta aja saunas käind. Ma usun, et Henning isegi röömustab sauna üle rohkem kui mina. Raske uskuda eks.

Täna pakkisime veits asju juba, sest Henning läheb homme ju tööle ja peab neljapäeva hommikuni töötama, ja nii me kohtume alles stuttgardis. Lufthansa löpetas küll streigi ära, kuid meie lend on ikkagi tühistatud ja nii peame rongiga Frankfurti söitma. Aga pole hullu.

Vot.

eks siis näeb nädalavahetusel....

mari

2010-02-12T10:30:00.003+02:00

Pole ammu kirjutand. pole viitsind.
Esiteks tuleb vanad võlad tasuda, ja seega vastan siin Kertu soovil :D paarile küsimusele:
Nii siis:

Kirjuta, kus olid sina, kui…

1. …esimene inimene astus Kuule 21.7.1969?
polnud olemas

2. … John Lennon mõrvati 8.12.1980?
ikka veel ei olnud olemas

3. … Tšernobõli elektrijaamas plahvatas üks tuumareaktoritest 26.4.1986?
olin peaaegu kahene ja sellest ajast ei mäleta ma peaaegu midagi

4. … toimus Balti kett 23.8.1989?
seisin isa ja emaga Balti ketis..tallinna maanteel..mäletan, et algul olime suht linnas ja lõpuks seisime veits linnast väljas. Või vähemalt tunne oli, et seisime linnast väljas..ja ema-isa tuttavad seisid meie kõrval.

5. … Estonia uppus 28.9.1994?
Ei tea, kus ma olin. Tean aind, et mu vanavanemad käisid veidi enne seda Rootsis ja siis oli suur arutelu, et mis oleks saand, kui nemad seal pardal oleks olnud.

6. … printsess Diana suri 31.8.1997?
jälle ma ei tea, kus ma olin. isegi seda ei mäleta, kust ma sellest kuulsin. mind nagu uudised üleüldse ei huvitanud.

7. … saabus aasta 2000?
Centrumi parklas Elisega :)Kui ma nüüd õigesti mäletan..

8. … toimus terroriakt World Trade Centerile 11.9.2001?
Koolis olin...meil isegi raamatukogus vaadati seda telekast..KUi ma sedagi öigesti mäletan.

9. … Michael Jackson suri 25.6.2009?
olin kodus...telkust kuulsin, aga algul arvasin, et ju mingi teine Michael Jackson ja siis töö juures ka oli hull arutelu, et oi nii ja naa.

10. … milline uudis jäi meelde eilsest päevast või mida tegid eile?
Eile olin kodus ja vahtisin peaaegu terve päev telksi..aga uudiseid vist ei vaatand. ilmaprognoosi vaatasin. Ah vaatasin küll uudiseid..nagu tavaliselt, kui siin lund vähe rohkem sajab, siis on kohe igalpool õnnetused ja seda näitas, ja et paljud lennud olid tühistatud. ja olümpiamängudest räägiti.

Vot. Viimasel ajal pole suurt midagi toimund. Aind võibolla see, et käisime Hamburgis. Ja muud polegi. Teen aind tööd. Töö ongi vähe nõme praegu. Sest liiga palju operatsioone on, ja iga nädal teeme nii 3-4-5 ületundi. Ja terve päev töötame ilma pausita. Ilma et juua-süüa saaks. Ja see on väga kurnav. Õhtul lähen 10st voodi ja hommikul olen ikka veel nii väsind, et jää või bussis magama.
Varem polnud nii hull. Aga alatest jaanuarst, peaks meil igapäev vähemalt kaks narkoosiarsti olema..aga tegelt on ainult kahel kolmel päeval kaks arsti. Aga hoolimata sellest, et ainult üks arst seal on, tellitakse patsiente kahe arsti jaoks. Ja nii ongi selline loll juhus, et poole neljast, kui meil tegelt juba tööpäev läbi on, tuleb veel kaks operatsiooni teha. Eelmine nädal oli täiesti õudne.Paljud olid haiged. Teised on vähe targemad kui mina. Nad võtavad siniselehe paariks päevaks ja puhkavad välja ennast, aga mul on alati halb tunne, kui ma niisama koju jään. Eile ja täna jäin aga ka koju. Aga rohkem sellepärast, et ma enam ei jõua.
Ja kui me nuriseme, et tööd on palju jne jne jne, siis ei aita ka keegi meid. NO jah

Igatahes kahe nädala pärast oleme Eestis. Kertu, siin kohal tahaks seda öelda, et ma arvatavasti pean sind solvama. See tähendab, et ma pole sugugi kindel, et ma su juurde jõuan. Me tuleme ju reede õhtul, ja siis tuleb isa meile lennukasse vastu. Ainuke võimalus oleks pühapäeval, enne ära lendamist. Jah, see oleks võimalus. Me saaks tsekk-inni ära teha ja siis su poolt läbi lennata. Aga ma ei hakka midagi lubama. Pole nagu kellelegi midagi luband, sest oleme ju aind neli päeva seal.

Meil tuli talv jälle. Kolmandat päeva järjest sajab lund. Ja aind sajab ja sajab. Hommikust õhtuni. Seda öeldi ka eile uudistes, et sellist talve pole ammu siinmaal nähtud. Vahepeal oli ju juba pluss 5 ja ma vurasin oma veloga ringi. Aga nüüd nagu ei lähe kuhugi veloga.

Henningul läheb ka hetkel hästi.Vot vot.

2010-01-20T22:03:00.003+02:00

Möned pildid meie aastavahetusest. olen nii mönegi pildi peal
http://picasaweb.google.com/Pendzy/Silvester20092010?authkey=Gv1sRgCJq_17_jqvnN7gE&feat=directlink

aastavahetuse löpp

2010-01-01T17:34:00.002+02:00

Ja nagfu öeldud, käisin korra tööl, tuli kojupakkisin oma asjad ja söitsin Henningu vanemate juurde. Nad ei osanud mind oodata ja olid väga önnelikud, et ma sealt läbi läksin. Veits enne 10t läksin löpuks Tobi juurde. Algusel oli suht igav seal. Aastavahetuse veetsime parklas ja vaatasime saluuti. Aga peagi saabus linna udu ja rakette enam ei näinud. Udu oli suisa nii tihe, et kiirteel oli üle 50 auto üksteisele otsa söitnud. 5 inimest oli surma saand. Ja ka veidipeale viite, kui ma koju söitsin, oli nii udune, et ma 20nega söitma pidin.
Igatahes pärast saluuti läksime Tobi juurde tagasi ja tantsisime veits. Möned olid küll suht pidurid, aga minul oli tore olla.
täna läksin ühest Henningule töö juurde järgi ja nüüd istume kodus ja naudime esimest jaanuari kahekesi. Tunni pärast peame Henningu vanemate juurde sööma minema.

Head uut aastat köigile!!!!

Marili ja Henning

aastavahetuse algus

2009-12-31T21:35:00.000+02:00

Nii, 31.12, ma istun kodus. Henning on tööl ja tuleb homme louna paiku alles. Mina olen valves ja tulin just töölt. Üks kiire op oli vaja teha. 2 tundi sai töötatud. Pole paha.
nüüd pakin oma asjad ja lähen korra Henningu vanemate juurest läbi ja siis meie söprade juurde pidutsema. Nii väga pidutseda ei saa, sest kui töölt helistatakse pean ju opereerima minema jälle. Ja Henningut ju ka pole.

Ääküll

teil tuleb uus aasta tund aega varem kui meil. ma ei teagi, millal röömustada

Aisakell aisakell...

2009-12-26T11:54:00.002+02:00

Tere
Jöoulud on päris toredad olnud. Paar kinki sai kingitud ja paar kinki sai saadud. Eriti tänan neid köiki, kes mulle/meile midagi saatsid: Ema, isa, vend vanaema, Jaanus, Elis. Ja aitäh ka sönumite eest. Eesti kommi ja sokolaadi on meil nüüd jaanipäevani :).
24/25 käisime Henningu vanemate juures. Nad kutsusid meil homseks ka sööma, aga nii palju pole ka ju vaja.Ma istun parem Henninguga kahekesi kodus. :)

Ma vabandan mind veel nende ees, kellele ma ei kinki, kirja, kaarti ega sönumit jöuludeks ei saatnud. Loodan, et teil sellegi poolest ilusad jöulud olid.

Okei, lähen otsin midagi hommikusöögiks.

kallistan ja head vanaasta löppu

marili ja henning

2009-12-19T13:15:00.002+02:00

See nädal on eriti kiire olnud. Esmaspäeval ja teisipäeval pidin peale tööd hambaarsti juurde minema ja olen alles õhtul 18 paiku kodus. Veits isegi hiljem. Ja poes pidin veel käima jne. Kolmapäeva õhtul sõitsime Stuttgarti Silbermondi kontserdile, mis oli väga lahe. Neljapäeva õhtul oli uroloogia jõulupidu. See oli ka väga lahe. Mõnus nii õhtul arstidega juttu ajada jne jne jne. Suht tähtis seltskond. JA eile olin ma valves ja sain alles 18.30 töö juurest minema. Uhked ületunnid jälle. Aga vähemalt ei pidanud õhtul ega öösel rohkem tööle minema.

Täna on noorte jumalateenistus jälle. Peamegi varsti sääred tegema. Noote vaja veel paljundada jne. Ja siis asjad kirikusse vedama ja siis bänd üles seada ja siis soundcheck ja siis hakkabki juba vaikselt pihta.

Järgmine nädal on juba jõulud. Pole paha. Henningu vennale peame veel kingi muretsema ja Henningule pean ka midagi otsima. Kuigi kuigi me ütlesime et ei tee kinki, sest lendame ju eestisse. Aga natuke midagi väikest ma ikka otsin talle.

Meil on ka nüüd talv. Viimane nädal oli miinus 3 ja nüüd viimased kaks päeva on miinus 10 olnud. Ja täna sajab isegi lund. Ja kohe nii sajab, et katused on valged ja maa on ka valge. Uskumatu suisa. Sakslastel on muidugi paanika. Nad ei oska ju autoga sõita enam nii kui lumi on maas. Oh sakslased ma ütlen. Ja siis näiteks miinus kümnega kui lund sajab käivad nad vihmavarjudega ringi. Muidu saavad ju riided märjaks. Miinus kümnega.MIINUS KÜMNEGA. Koomiline rahvas/rahvus ikka vahel.

Okei,

ilusat nädalavahetust

asjadest

2009-12-13T12:56:00.002+02:00

Vigade parandus: See ei olnudki mu vend, kes ajalehes pildi peal oli. Kuigi tuleb öelda, et Henning ja mu isa olid samal arvamusel, et see Mart oli. Igatahes, ei olnud. See oli eelmise aasta pilt.

Viimased nädalad on kole kiired olnud. Ma olen tihti hambaarsti juures käind. Hambaarst ütles, et mu hambad on nii halvasti parandatud. Küsis, millise arsti juures ma käinud olen, et isegi parandatud hamba all on kaaries. Ja nii ta pidi paar parandatud hammast uuest lahti puurima ja plommide alt edasi puurima. Mis teha. Onneks ma käisin enne seda veel ühe hambaarsti juures ja see rääkis sama juttu, nii et ei saa öelda, et arst puhub mul hambasse. Vähemalt on hambaarst hea.
Ja siis on mul palju valveid viimasel ajal olnud. Ja ületunde, nagu ikka. Meil on nüüd küll üks uus kolleeg, aga sellest veel eriti suurt kasu pole. Voi noh, ei märka veel palju. Aga eks see ka tule. Järgmine nädal on meil joulupidu. P6nev p6nev.

Hehe eile öösel oli veidi lund sadanud ja siis päeval olid autode katused valged ja tegin oma esimese mini-lumememme. Nii umbes 10 cm k6rge.
Reedel käisid meil s6brad külad. Tahtsime väikse kokteili ja mängu6htu korraldada. Väljatuli rohkem kokteili kui mängu6htu. Aga oli lahe.
Täna läheme j6ululaadale. YMCA-l on seal ka väike majake ja seal küpsetatakse vahvleid ja pannkooke ja siis meie Henninguga ja veel paar s6pra oleme 17-19 küpsetamas. Ma küll eriti ei viitsi, aga noh.

J6ulukaardid said ka täna kirjutatud, nüüd tuleb veel aega leida, et postmargid osta.

olks, nüüd vahime suuskamist.

:)

2009-12-07T23:43:00.001+02:00

(kui ma nüüd pimedaks pole jäänud, siis...)minu vend oli saksalas pildi peal. mu kallis armas vend. minu venna.

eksam

2009-12-05T20:13:00.002+02:00

Nii

Meil läheb praegu päris hästi. Nagu alati.
Täna sai mul röntgenkoolitus läbi. Täna olid eksamid: kirjalik, suuline ja käeline. Pidin neerusi pildistama. Sain hakkama. Ehk läbisin eksami edukalt. Meli kukkus suuliselt läbi ja peab nelja nädala pärast uuesti tegema. Üleüldse kukkus 4 inimest eksamilt läbi. Ühele naisele oli ülemus öelnud, et kui eksamilt läbi kukub, siis jäääb töökohast ilma, ja ta kukkus eksamist läbi. Suht ebameeldiv.

See nädal on tübingenis shokolaadilaat. Suht lahe aga samas mõttetu, sest see on nii kallis. Ostsime jõulukaarte ja tellisime Henningu emale ühe raamatu, mida ta endale soovis. Meie Henninguga teineteisele midagi ei kingi, sest lendame ju Eestisse.

Järgmine nädal läheme Silbermondi kontserdile :).ei ülejärgmine nädal.

Nii, mu söök saab nüüd valmis.

2009-12-04T13:20:00.002+02:00

Tahtsin küll isiklikult teile öelda, aga te ei ole ju kunagi online's. 25-28.02 oleme eestis. Jaanus ma loodan, et sa ka siis Eestis oled. Henning loodab :D

okei.. mul hetkel kole kiire, aga plaanis peagi pikemalt kirjutada.

tsau

Hei-ho hei-ho käib töö ja vile koos

2009-11-25T17:37:00.002+02:00

Istun hetkel tööl veel. Mul on täna jälle valve-päev. St, et ma tule kümneks tööle ja lähen 18.18 koju ja olen veel terve öö kuni homme hommikuni valves. Mul oli ju alles novembri algul puhkus, aga ma leian, et mul on juba uuesti puhkust vaja. Esiteks kutsuti mind päev varem tööle, sest paar olid haigeks jäänd. JA terve eelmine nädal tegin ületunde. Ei teagi kui palju kokku. Igatahes nii palju, et reedel koju joudes soi ja viskasin voodisse ja ärkasin alles natuke peale 11 kui Henning mulle helistas.
See nädal on samasugune. Esmaspäeval olin valves, eile tegin pool tundi pikemalt(pidin hambaarsti juurde minema ja ainult nii sain piisavalt vara töölt tulema), täna valves, homme jälle valves (sest kaks on haiged ja kahel on puhkus) ja reede-laup on röntgeni koolitus. Tosiselt väsitav on kui 7 inimese tööd teed kahekesi. Meid on tegelt kolm hetkel, aga üks mees teeb ainult mingeid uuringuid ja seega op-e ei tee. Koik tahavad ainult kiirelt kiirelt kähku kähku teha, aga meie ei joua dokumenteerida ja ei joua vetsu minna ja ei joua süüa jne.
No jah mis teha. Järgmine nädal peaks parem olema. Puhkusel olijad tulevad tagasi ja ehk on haigedki terveks saanud selleks ajaks.

Muidu läheb mul ja meil hästi. Henningu ema käis vahepeal jälle närvidele. Alles tuli puhkuselt tagasi ja juba käis närvidele. Aga selle asja sain ka lahendatud.

Vot. ma vaatan nüüd mis ma siin veel teha saan ja siis tunnipärast pakin asjad kokku ja lähen koju. pool tundi varem, aga savi. mul on niikuinii tunne, et pean täna ohtul/öösel veel tööle tulema

ah jaa..täna oli väljas pluss 15. nüüd on muidugi pima juba ja hommmikul poole 10 aeg oli ka alles pluss 8

2009-11-17T22:13:00.002+02:00

Puhkus sai läbi, nüüd oleks aeg veidi puhata. Tegelt oleks pidand mul eile ka veel vaba olema(ültundide pärast), aga Tanja, mu kolleeg, helistas ja küsis, kas ma ehk juba esmaspäeval tööle minna saan. Kaks töötajat haiged ja kaks puhkusel. Ja nii on mul esimese kahe päeva joksul õnnestund ka ületunde teha. See on tegelt suht loogiline. KÕik teevad ületunde, ja kui paar inimest saavad nädala vabaks ületundide pärast, siis sellel ajal teevad teised kõvasti ületunde(sest alati on veel keegi kusil puhkamas või haige). Ja kui siis need kaks tagasi tulevad, ja järgmised kaks puhata saavad, siis teevad need jälle ületunde. Kõige nõmedam on selle juures aga see, et meil pole tavalselt aega lõunapausiks. JA saksas on lõunapaus niikuinii tööajast välja arvatud. Igatahes siis rabeleme seal tööd teha 7.15-16.45. Ja kui koju jõuad, siis on tunne, et kui nüüd leiba hamba alla ei saa, siis kukud kokku. NO jah, see selleks.

Kas te teate seda tunnet, et lähed bussi peale ja 100 meetrit enne bussipeatust näed bussi tulevat. Lisad siis vähe tempot ja näed, et läheb kiireks. JOoksed juba ja näed, et buss on seisma jäänd ja inimesed lähevad bussipeale. Oled bussist 20 meetri kaugusel ja näed, et kõik inimesed on juba bussi peal. Oled bussist 5 meetri kaugusel ja bussijuht paneb uksed kinni. Seisad esiukse juures ja koputad uksele. Bussijuht vaatab sulle otsa ja sõidab minema. Järgmine buss tuleb poole tunni pärast. Viljandi bussijuhid on ikka täielikud tropid.

2009-11-14T19:47:00.002+02:00

Eile oli 20 kraadi sooja. Õues, mitte toas. Täna oli mingi 12 kraadi aind, kuigi lubas pluss 17-18.

Eile oli mul ka röntgeni kursus. Nägin oma kolleegi Meli-t, kes rääkis, et kaks meie kolleegi on haiged ja kahtlustatakse seagrippi. Kui nüüd välja tuleb, et neil see ongi, siis vist pannaks meil op mingi nädalaks kinni või nii. Sest kõik teised olid nendega kontaktis(mul oli ju puhkus), siis saadetakse nad ka koju ja tehakse proovid jne. Aga me loodame, et neil pole grippi. Ja üleüldse on kahtlane kogu see värk. Ja see vaktsiini teema on ka kahtlane.

Varsti pean kodust välja minema..Henningu vanemad on vaja lennujaamast koju tuua. Nad olid kaks nädalat Egiptuses. Eks näis, kui pruunid nad on. Pruunid nagu piparkoogid kindlalt. Viimasel ajal on kuidagi suhe nendega halvemaks läind. Henningu ema on nagu tujukas vähe või ma ei tea. Henningu arvates ka. Aga no vähemalt saan paar plusspunkti täna koguda.Eriti kuna nad ei teagi, et mina neile vastu lähen. Tegelt oleks pidand Lars minema, aga ta tahtis sünnale minna:).

Eelmise nädala algul käisin wuppertalis. See oli päris omamoodi elamus. Väga kodune tunne oli, eriti kuna ma veel oma vanas toas magada sain. Noored olid samad, lapsed samad, töökaaslased enam-vähem samad, ilm sama sitt. Seekord aga nägin, et Wuppertal on tõesti kole linn. Varem nagu oli ilusam. Aga nüüd, elades sellises linnas nagu tübingen, elades sellises luksuses võrrelder wuppertalga, võin tõesti öelda, et see linn on kole.

A ja veel midagi uut. Nimelt käisin see nädal esimest korda saksas olles hambaarsti juures. Paari nädala eest murdsin killu oma hambast välja ja nüüd valutas koledasti. Helistasin siis arstile ja panin aja kinni. Ja kujutage ette, läksin arsti juurde ja see ei teinud midagi. Ütles, et vaatab kõik hambad enne üle ja annab nõu ja siis või järgmise aja kinni panna ja siis hakkab parandama. Ma tulin koju ja helistasin järgmisele arstile. Arstile, kes Henningu vanemate tuttav on. Ja sain kohe aja ja käisin seal ja parandati kohe. Normaalne. Aga mõlemad arstid ütlesid mulle, et mu juba parandatud hambad on halvasti parandatud. Et plommid on lihtsalt peale visatud. Igatahes see arstionu oli väga kena mu vastu. Ja järgmine aeg on juba ülejärgmise nädala algul. Ta tahab mul veel tarkushambad välja tirida ja üleüldse hambaid puhastada. Hambaarstil käik on siin ka suhteliselt kallis. Kallim kui eestis muidugi, aga siin teenivad inimesed ka rohkem raha. Igatahes pidin oma kahe augu parandamise eest 120 euri maksma.

Vot

2009-11-09T14:57:00.000+02:00

Meie uus sofa....lahtitõmmatav..tulge külla

2009-11-06T16:29:00.001+02:00

Jaanus, Henning sõitis Lingua Locaga nende kontserdile Stuttgarti :). Mõtlesin, et ütlen sulle:D hehe

das macht mich agressiv

2009-10-31T16:43:00.003+02:00

Kas tõesti need paarsada inimest orkutis või facebookis või kus iganes, kes on teie sõpradeks märgitud, on teie sõbrad? Ja kas tutvus on sõprus?

Mul oli orkut ja ma kustutasin selle, sest see on mõttetu. Siis sain pahandada ja tegin uuesti. JA kustutain selle paar-kolm nädalat hiljem uuesti ära. MUl oli facebook ja ma kustutuasin selle ära. Ja sain pahandada ja tegin uuesti. Ja ma leian, et see on mõttetu, aga ma ei saa seda kustutada, sest teie olete selle vastu. Sest mu sõbrad ütlevad, et mul peab kuskil konto olema. Milleks? Me ei kirjuta niikuinii teineteisele. JA kui me niikuinii ei kirjuta ja juba aastaid teineteist näind pole ja rääkind pole, kas me oleme siis ikka veel sõbrad? Kui ma niikuinii teie elust midagi enam ei tea, ja kui teie ei tea, et ma aastaid enam eestis pole, kas see on siis sõprus? Minu arust ei ole. Ja minu arust on nõme mingid kuulsust või "pop-olemist" taga ajada "sõpradega" kellest me tegelt midagi ei tea. Ma saan nädalas 2-3 sõbrakutset. Ja enamasti inimestelt, keda ma aastaid näind pole, inimestelt, keda ma enam-vähem sõpradeks võisin nimetada 5-6-7 aasta eest. Ma leian, et see on nõme, ma leian, et see pole aus. Ja ma leian, et üks e-mail kord kuus teeks mind sada korda õnnelikumaks, kui mingid sõbrakutsed.
MA tegin facebooki teie pärast ja ma leian, et see oli mõttetu. Mõttetu vaev. Ma kustutan selle varsti ära. Kas see on sõprus, kuid teid muidu ei huvita, mida ma teen ja kuidas mul läheb, aga me oleme interneris sõprad.? Inimesed, kes mulle tähtsad on, või kellele mina tähtis olen, leiavad muidu ka aega, et minuga kontaktis olla ja mina nendega.
Ja olge normaalsed, teil pole vaja orkutit, facebooki, rate, blogi ja msn-i ühe-aegselt.

Eile oli mu papsi sünnipäev. Jõime Henningu, Lisa ja Heikoga tema terivseks väikse dringi. Ja Jaanuse sünnat tähistasime ka eile, ja Lisa, meie sõranna sünnat tähistasime ka eile. Väga lahe oli. Pool kolm läksime voodisse. Henning pidi täna tööle minema ja ma koen siin. Mul on nüüd puhkus. Kaks nädalat.
A ja eelmine nädalavahetus käisime golfi mängimas. Päris õiget golfi. Hehe väga lahe oli. Aga üldsegi mitte nii lihtne kui telkus tundub. Meil oli kõigil järgmistel päevadel lihased haiged :).

Vot. Ma lähen poodi nüüd.

Jaanus, mul on hea meel, et sa meie sõber oled :) Ja meil on hea meel, et suö hästi läheb :) Ja hea oli suga rääkida:)

marili

2009-10-27T18:18:00.003+02:00

Jaanusel on täna sünnipäev. Plaju õnne kallis Jaanus.

Mul läheb muidu hästi. Henningul ka.

2009-10-16T20:17:00.000+03:00

Jaanus, ma lähen Lingua Loca kontserdile tunni aja pärast.

2009-10-12T21:55:00.001+03:00

Henning on mu mootorratturhiir

2009-10-11T12:06:00.002+03:00

Eelmine pühapäev kohtusin pooljuhuslikult ühe eesti neiuga siin. Päris naljakas oli eesti keeles rääkida. Esimesed paar minutit ei osanud üldse midagi õieti või õigesti öelda. Aga lõpuks läks kergemaks. Igatahes oli ta siin külas ja sõitis edasi Konstanzi, kus ta õppima asub. Igatahes ooli väga tore ja neiu oli ka lõbus ja tore ja sõbralik. Peakski talle kirjutama ja küsima, kuidas tal läheb.

Siis veel uudiseks, et meil on Henninguga kaks uut perekonnaliiget. Esiteks Henningu mootorratas ja teiseks meie auto. Meie väike kollane Smart, mille meie sõbrad meile laenasid seniks, kuni nad selle maha müüdud saavad. See aga ilmselt ei juhtu niipea, sest enne kui meie selle auto saime, käisid kümned inimesed seda autot vaatamas. JA meie seda autot ka osta ei taha, sest see on liiga väike. Aga peaasi meil on auto. Nüüd saame korralikult poes käia. Ja üldse on lahe autoga sõita.

Viimasel ajal on palju ületunde teinud ja üldse on töö juures pingeline olnud. Aga see-eest saan millalgi vabaks. Henningul läheb ka päris hästi töö juures.

Rohkem midag tähtsat polegi vist olnud. Eile oli noorte jumalateenistus jälle...üle pika aja..Läks suht puusse... minu arust. Muidugi kuulajad, vaatajad suurt aru ei saand, aga meie ise, kui laulu kolm korda aeglasemalt laulsime või refrääni kolm korda vähem/rohkem laulsime :D.

ma lähen otsin nüüd midagi süüa

2009-09-28T18:55:00.002+03:00

leidsin täna poest RIIA SPROTTE, BORššI JA TATART. TATART saate aru, TATART.

2009-09-27T19:18:00.003+03:00

Seekordne postitus on kõigile aga peamiselt Jaanusele, sest see haakub Jaanuse 25ndal septembril kirjutatud postitusega.
Mt 25:31-46 oli Jaanuse postituse teema.
Eile ühtul oli cvjm-s väike istumine, mi toimub kord kuus. Seal räägitakse piiblist, Jumalast, usust ja mulle see väga meeldib, mis seal toimub. Saan natuke targemaks ja paneb mõtlema ja kasvatab usku.
Eile oli teemaks Hesekiel 11,19: Mina annan neile ühesuguse südame ja annan nende sisse uue vaimu: ma kõrvaldan nende ihust kivise südame ja annan neile lihase südame.
Selle juurde jutustas Niels ühe loo. Nimelt oli ta oma perega puhkamas käinud ja kui nad puhkemajast välja registreerisid, siis pidi Nielst oma rehkenduste järgi üle saja euro rohkem maksma, kui ta tegelikult maksis. Nad läksid veel enne ära sõitmist ujuma, ning terve selle aja ta mõtles ja mõtles ja jõudis järeldusele, et temalt oldi üle saja euro vähem raha küsitud. Esmalt ta rõõmustas, et nüüd ta saab selle raha eest veel perega õhtust sööma minna, aga kohe pärast seda hakkas tal südametunnistus veidi piinama. Ta teadis, et talle oldi rohkem raha tagasi antud, kui vaja oleks olnud.
Pärast pikka kaalutlemist läks ta külalistemajja tagasi ja ütles, et tal on tunne et maksis liiga palju. Selle peale muututu registratuuris väga rõõmsaks ja ei inimesed ei suutnud uskuda, et tõesti keegi ausalt tuleb ja ütleb, et oli liiga vähe maksnud. Sel hetkel teadis Niels südames, et ta tegi õigesti, et oli tagasi tulnud. Tundis ennast kohe pool meetrit suuremana.
Kaks minutit hiljem tuli koristaja jooksuga ja ütles, et oli nende toast veel kolm pusa leidnud. Nad olid kolm pusa sinna unustanud. Ja järsku tundis ta end jälle pool meetrit lühemana ja väiklasena. Ta oli juba enne mõelnud, mis ta selle raha eest saada võiks, ja tagasi tulles tundis ta end kangelasena. Ja see kõik oli vaid Jumala seatud, et ta ometi oma riided kätte saaks.

Kui me teeme seda, mis meile meie südames õige tundub, siis ei kivistu meie südamed. Isegi, kui keegi meid seetõttu ärakasutada tahab, siis ei tohiks meie süda kivistuda.

See ei ole kerge. Mina olen ka 50 või krooni üle rõõmustand, mis ma valesti tagasi olen saanud. Ja ma pole kunagi tagasi läind ja öelnud, et mulle liiga palju tagasi anti. Aga oleks võinud ju.

Ma ei taha öelda, et ma olen ideaalne ja teen alati seda, mis mu süda mulle ütleb, seda, mis mu süda õigeks peab. Aga nii peaks see tegelt olema.

Jaanus, ma loodan, et see oli mõistlik vastus..või noh mis vastus.

2009-09-22T11:07:00.002+03:00

Tervitus.

Ma lihtsalt ei ole viitsinud kirjutada. On küll nii mõndagi sündinud, millest tegelt kirjutada ju võiks.
Näituseks käib Henning alates esimest septembrist tööl. Täitsa okei on, aga minu arust pole see õige töökoht nii Henningu kui ka minu jaoks. Henningu jaoks mitte, kuna ta seal liiga vähe midagi põnevat ette võtta saab ja vähe midagi korraldada võib. Meeldetuletuseks veel, et Henning töötab ühes nn lastekodus. Tegemist on majaga, kus elavad 8 tüdrukut. Kellel vanemad vangis, kellel joovad jne. Igatahes on tegemist tööga, kus istumise eest raha saab. Ja sellised on ka Henningu öökaaslased. Eriti üks naine, kes oma koerad alati tööle kaasa võtab ja siis nendega tunniks jalutama kuhugi läheb. Igatahes, nagu öeldud, pole see ei minu ega Henningu arvates kõige optimaalsem töökoht talle. Ja minu jaoks ei ole see töökoht nii opimaalne, sest alates järgmisest nädalast peab Henning ka öövalveid tegema ja on magab nii iga teine öö töö juures.

Siis teiseks uudiseks on see, et mu ema mul külas käis. See oli ka väga tore. Sai talle linna näidatud, shoppamas käidud, traditsioonilist õlleaeda näidatud, õlut joodud. Henningu vanematel käisime ka külas ja see kohtumine möödus ka väga hästi.

Kolmandaks uudiseks on see, et ostsime endale jalgrattad. Kasutatud. Partnerlook. Vanad rattad 7me käiguga aga igati lahedad.

Neljandaks uudiseks on see, et septembrist hakkasid ka mul koduvalved. See tähendab seda, et ma kuus 3-4 korda pärast tööpäeva veel terve öö valves olen. Tohin küll koju tulla, aga kui helistatakse ja mõni erakorraline op tuleb, siis pean tööle minema. Siiani on mul neli valvet olnud ja reedel kutsuti ka esimest korda kodust välja. Selle 2,5 tunni eest saan novembris raha.
Üleüldse olid viimased nädalad töö juures pingelised ja ehk seepärast polnudki mahti ja viitsimist kirjutada. Igatahes olime üleeelmine nädal kolmekesi ja eelmine nädal ainult kahkesi. Ja kui kahekesi ikka terve op-programm ära täitsa, siis eriti nalja ei ole. Tegin eelmine nädal nelja päevaga 8 ja pool ületundi.

Viiendaks uudiseks on see, et me saame võibolla auto. Aga sellest räägin täpsemalt, siis kui auto saame. Või tegelt räägin kohe, sest muidu ei viitsi jälle kirjutada.
Igatahes üks meie tuttav abielupaar, kellega me väga hästi läbi saame(mees mängib meie bändis kitarri, naine teeb cvjm-s üht-teist ja me/ma käime vahel nende lapi hoidmas) ostis endale uue auto. Ja nüüd on neil kokku kolm autot. Ja me meeldime neile väga ja nad pakkusid autot meile kasutamiseks anda. Tegemist on küll Smartiga, aga kui niisama kasutada võib, siis on see Smart ka igati top. Ja nüüd täna helistamegi neile ja küsime, et mis värk on. Tegelt me oleme ise veidi laisad olnud. Teised on kaks korda juba pakkund ja meie ikka veel pole autol järel käind. Meil pole tegelt maja eest parkimisplatsi, ja parkimisloa saamiseks tuleb sada asja ettenäidata ja õestada. JA sellepärast see asi seisabki veidi. Aga mõtlesime, et helistame neile täna ja räägime, et nii viie mindi kaugusel võime tasuta parkida, ja et kui see neile okei on, siis lähme täna autole järgi. Aga enne peab Henning koju tulema. Ta on oma hea sõbra Uwega..ja teiste sõpradega..cvjm-i jaoks vanapaberit korjamas.

Mis siis veel on põnevat toimunud. Pühapäeval käisime rulluiskudega rändamas. Ma polndki varem rulluiskudega sõitnud. JA algul nagu ei saand hästi hoogu sisse. Ja kui hoo sisse sain, siis ei oskand pidurdada :) Aga lõpus tuli see mul väga hästi välja ja Henning ütles, et on väga uhke mu üle. Nüüd on tal soov see nädalavahetus jälle kuhugi rändama minna. Siin on sellised uisu-, rattateed, mida mööda saab lähimatesse küladesse sõita. See kord käisime põhja pool, ja järgmine kord sõidame lõuna poole.

Vot nii.
Mikk ma loodan, et sa pole pahane, et ma nii pikalt ei kirjutanud :)

ps! Tom. Need Henningu töökaaslased meenutavad vähe sinu neid saksa töökaaslasi. Seal oli ka ju üks naine, kes oma koera kaasa vedas ja siuke laisk oli, aga sult aind asju nõudis.

2009-08-31T19:44:00.002+03:00

Kõigepealt tulevad vastused Jaanuse esitatud küsimustele(eelmiste blogide komentaarides). JAh seal pildi peal oli minuga koos Heiko, ja Heiko läheb Tübingenist ära,sest ta tahab meditsiini õppida ja ta ei saanud siia ülikooli sisse. Sai Hamburgi sisse. Ja seoses korteri üüriga võime mõnikord msn-s rääkida. Võin aga nii palju öelda, et üür on soolane, kui teisi saksa linnasi võrrelda. TYübingen on kalliduselt 2-3 linn Saksamaal. Aga meie korter on veel siinseid hindu arvestades küllaltki pandav ;D

Aga nüüd uutest asjadest. Henning on kodus. Kolmapäeval kui koju tulema hakkasin helistasin veel Henningule ja ütlesin, et nüüd nii 20 mindi jooksul olen kodus. JA siis ta tuli mulle vastu, ja kui koju jõudsime ja ukse avasin, siis nägin igal pool ainult punaseid roose. 30 roosi...lugesin hiljem üle. Ja siis alustuseks pakus ta viinamarju ja arbuusi ja sain tervekeha massazi. Siis panime ennast pidulikult riidesse ja elutoas ootas mind kaetud laud ja vein. Muidugi süüa oli ta ka teinud.
Igatahes oli super õhtu väiksemate ja suuremate üllatustega :)

Neljapäeval ostsime lõpuks suure madratsi ja reedel toodi see ära. Nii hea on jälle laiutada ja korralikult voodis, mitte põrandal magada.

Mul on see nädal puhkus, täna lesisin ka pikalt voodis. Pärast pesin kolm masinatäit pesu. Voodipesu ja rätikuid ja suuremaid asju. Henning pidi kuhugi ema tuttavale kolimisele appi minema. Henningu emal on kolm poega, aga ainuke, kes midagi liigutada suudab on Henning. Ja siis Henningu ema lubab vahel, et jaa Henning tuleb ja aitab ja siis pean Henning enam-vähem minema. Nüüd ta on juba pea 5 tundi ära olnud.Homsest läheb ta tööle ja ma lootsin, et saame viimase päevagi koos nii veidi veeta. Aga mis seals ikka.

Neljapäeval tuleb ema külla. Ma loodan, et nädalavahetusel on ilm veel ilus, sest meil on nii mõndagi juba plaani võetud, mis empsiga peale hakata. Laupäeval on Henningu isa sünna ja ta ristiisa tuleb ja muidugi oli Henningu ema selle päeva Henningu jaoks juba enam-vähem ära organiseerinud. JA nüüd veidi minu plaanid on rikutud, aga pole hullu. Ma arvan, et ta ei teinud seda meelega. Henningu ristiisa pole ma ka juba pool aastat näinud. Tema käest saame raudselt mingi paarkend-sada euri. Läheb tarvis.

Ma nüüd helistan Henningule. Leppisime kokku, et ta läheb poodi, aga nüüd on ta nii kaua ära juba olnud. Lähen äkki ise, kui ta veel koju tulema ie hakka.

oki-doki

tsau

2009-08-23T11:20:00.002+03:00

Nii nüüd on mul teile järgnev lugu ära rääkida:
Reedel pärast tööd tulin koju ja olin kole väsinud. Mõtlesin, et viskan korraks voodisse pikali, ja kahe tunni pärast ärkasin Henningu kõne peale. Avastasin, et olen Heiko juurde hiljaks jäämas. Ta nimelt kolis välja ja lubasin aidata tal asju tassida. Ja pärast seda pidime koos Tobi sünnipäevale minema. Sättisin siis ennast kiirelt kiirelt kiirelt ja jooksin kähku kodust välja.
Heiko juures sai asjad kähku tassitud ja läksime Tobi juurde. Seal sai ka nalja. Andi tahtis teistele rääkida, et Henning oli Tyson Gay spordikotti Berliinis kandnud, aga Tyson Gay asemel ütles ta Richard Gere :D.
Nii poole ühe paiku sõitsin Simiga linna tagasi. Simi elab nii 500 meetri kaugusel meie kodust, ja nii ei pidanud ma üksi läbi linna jalutama. Igatahes olin siis nii umbes pool 1 öösel kodu ukse ees, ja arvake mida? Ma olin võtmed koju jätnud. Otsisin oma koti 5 korda läbi, aga mida polnud, seda polnud. Helistasin siis Henningule, et küsida, mida teha. Ma ei teadnud niikuinii, kas need "ukselahtitegijad" öösiti töötavad. Henning ütles, et töötavad, aga kui neid öösel kutsuda, siis läheb see väääga kalliks. Henningu vanemate juurde ma eriti ööseks minna ei tahnud, sest kartsin, et pärast saan veel mingi loengu. Aga kuhugi mujale polnud ka minna. Henning helistas siis Larsile, ja küsis, et kas ta mulle järgi tulla saaks.
Teel Henningu vanemate poole tegi Lars pidevalt nalju mu üle. Igatahes jõudsime siin nende poole, ja arvake mida? Lars oli võtmed koju jätnud :D. Nüüd seisime kahekesi nende maja eest ja sisse ei saanud. Kell oli juba üks läbi. Ja Henningu ema oli üksi kodus ja me mõlemad kartsime teda üles ajada. HAhaha. Larsi pruut oli ka üksi kodus ja elab seal läheduses. Lars helistas siis talle ja küsis, kas me seal magada võime. Võisime. Hommikul otsisin paar ukse-lahti-murdjate numbrit ja tulin koju. Proovisin veel ise kaardiga meie ust lahti teha, aga ei õnnestunud. Lõpuks kutsusin tolle onu ust lahti tegema. Halb uudis on see, et see maksab kole palju raha. Hea uudis on see,et see onu nii kiirelt meie ust lahti ei saanud, ja see tähendab, et meie uks on küllaltki turvaline.

Ma ei tea, kuidas ma üldse võtmed koju unustasin, sest mina olen alati see võtmefreak, kes kolm korda kotti vaatab, kas võtmed kaasas on. Isegi Henning ei uskunud mind algul, kui ütlesin, et kodu ukse ees seisan aga sisse ei saa.

Igatahes lõpuks kodus olles, oli mul nii hea meel. Oma kodu on ikka oma kodu.

Eile õhtul käisin veel Henningu vanemate juures, kuna Henningu vanaema on praegu külas. Täna tulevad nad meile, meie korterit kaema. Peaks vist vähe koristama. :D. Kuigi ega suurt koristada pole vajagi. Magamistoas ainult riided ilusti kappi panna.

OOtan juba kolmapäeva, et Henningut lõpuks ometi näha. Ta juba ütles, et tal on kolmapäevaks juba midagi planeeritud. Huvitav huvitav. Mingit suuremat sorti üllatus :D

ok, ilusat pühapäeva veel teile

2009-08-16T18:53:00.004+03:00

Ma lubasin juba kahe kuu eest meie kodust pilte teha, aga siis avastasin, et mu digikas on katki. Ja Henningu oma ka. Ja Maris tuletas mulle eile selle meelde jälle. Nii ma siis tegin telefoniga pilte, sealt ka halb kvaliteet.

Igatahes pilte saate näha aadressil http://pilt.delfi.ee/my_album/139903/?page=1

2009-08-13T17:42:00.002+03:00

Henning oli teisipäeval kodus. Nad jõudsid nii 17 paiku tübingeni, siis saadeti lapsed koju ja laaditi mikrobuss tühjaks. Ja siis mindi traditsiooni kohaselt sööma. Mina tohtisin ka kaasa minna, kui ma laagrit ei teinud.
Ja natuke enne 9t jõudsime koju. Ja pool 11 oli Henning, hoolimata minu jutuvadast, magama jäänud. Ja eile ta lendas Berliini. No vähemalt need üksikud tunnidki nägin teda.
Nüüd pean veel kaks nädalat ootama ja siis ta tulebki ja jääbki koju.

Hetkel ta helistas ja ütles, et Kaie Kand ja pikk väikese peaga eesti meessportlane, kes arvatavasti kõrgushüppaja on, saabusid sinna hotelli, kus ta täna töötab. Oli neile tere öelnud. Hehe..

Jaanusele tahtsin veel midagi öelda, aga täitsa onmeelest läind, mis see oli.
Täna algas Jäpe.

ok

2009-08-10T19:41:00.000+03:00

Leonberg

2009-08-09T18:45:00.002+03:00

Nädal on küllaltki hästi möödunud. Õhtuti olen küll kõvasti Henningut igatsend, aga samas olen ka palju liikvel olund. Sõpradega gondeldamas, ja bassude ääres ja kolmapäeval sõime Heikoga õhtust. Heiko on see sõber, tänu kellele, ma Henninguga tuttavaks sain. Igatahes leppisime kokku, et teeme nädalavahetusel midagi. Ja Heiko kutsus mind oma vanemate koju Leonbergi. Eile sõitsime sinna ja täna tagasi. Pidime eile õhtul peole minema. Algul oli plaanis Stuttgardi minna, ühele stiilipeole, aga stiil oli nii jama ja me viitsind sinna minna. Siis kutsuti Heikot grilli-sünnipäevapeole. Aga õhtul hakkas sadama, ja siis me sinna ka ei läind. Läksime hoopis kinno. Vaatasime Hangoverit...oli naljakas isegi. Ja jah. täna käisime veel linnapeal ja tulimegi koju ära.
Hea oli jälle lihtsalt rääkida temaga. Tema asjadest ja minu asjadest ja üldse elust ja olust. Kahe nädala pärast lahkub Heiko Tübingenist ja see on mulle suht karm, sest ta on siiani mu ainuke õige sõber siin olnud. No ainuke, keda ma nii usaldada saan. Järgmine nädal millalgi teen talles veel eesti kartulisalatit ja siis ei teagi, millal teda jälle näha saab.

Ülehomme tuleb Henning. OOtan väga juba, kuigi me ainult ühe õhtu koos veeta saame. Eile ta helistas ja hääl oli tal täitsa ära. Kohe kahju oli tast.
NU jah.

Eks ma naudi nüüd oma üksindust edasi.

Aa..dieter bohlen..see blond modern talkingu laulja oli kuangi Heiko naaber olnud. Aga enne ta kuulsaks saamist :). A ja Heiko rääkis, et tema naabritel on eestlasest lapsehoidja..ja nüüd tuli välja et lätakas hoopis.

2009-08-05T21:53:00.002+03:00

Ma ei jõua enam Henningut ära oodata. Alles viis päeva on ta ära olnud. Veel kuus päeva. Jummel jummel. Ja pärast seda on ta jälle kaks nädalat ära.
Isegi lõbutseda on ilma Henninguta igavam. Isegi pidutseda ja nalja teha on temata igavam.

Homme saab meil ametlikult aasta täis. Täna aasat eest hoidisme esimest korda käest kinni. Hehe..ma olen ikka nii armunud tasse. Ja homme nelja nädala pärast tuleb ema mulle külla :D seda ei jõu ma ka ära oodata.

Oh mul on igav. Ja väsind olen ka.

ok pessu ja põhku...

2009-08-01T19:22:00.002+03:00

See nädal on pingeline olnud. Minule vähem, Henningule rohkem. Henning sõitis täna 11ks päevaks prantsusmaale laagrit tegema. Seda laagrit, kus ma ka eelmine aasta olin. Ja selle laagri jaoks oli veel nii palju teha vaja, ja Henning oli seetõttu vähem kodus ja mures ja kuri(mitte minu peale), et asjad tehtud ei saa. Ja éile hüppasid veel kaks tüdrukut tiimist välja..ja nüüd on nad ainult 6kesi. Igatahes oli tal palju teha. Ning minule oli see pingeline, kuna ta oma murede ja paha tujuga vahel koju tuli, ja üldse vähem kodus oli jne. Igatahes läks ta täna hommikul kell 10 minema. Sõime veel ilusti koos hommikust ja aitasin tal viimased asjad paika panna ja sättida jne.
Nüüd olen 11 päeva üksi ja siis ta tuleb üheks ööks koju ja siis läheb kaheks nädalaks beliini. Aga kuidagi me elame selle üle. Kuigi mul on juba pärast tänast pikka päeva igatsus ta järele. Käisin täna basseini ääres päikest võtmas ja siis veel Heikoga linnas jäätist söömas, ja nüüd koju tulles oli küll mõte peas, et nüüd oleks viimane aeg Henningut jälle näha. Hehe päiksevõtmisest on põletus seljal...polnud ju kedagi, kes mu selga oleks kreemitand.
Ja täna õhtul on Heiko ärasaatmis-üllatuspidu. Sinna lähen ka nüüd üksi. Hehe see ongi naljakas veits..et ma nägin eile Heikot(juhuslikult) ja täna kaks korda, ja õhtul jälle. Ma veel küsisin iga natukese aja tagant, millal me järgmine kord näeme ja et mis ta täna õhtul teeb jne jne jne. Ja siis kui ta meid kõiki tema pool näeb, siis ta kindlasti naerab mu üle. Et ma teda nende küsimustega pommitasin.

Muidu on kõik ok. Ostsime laelambid kööki ja suuurde tuppa. Järgmine nädal ajan ühe meie elektrikust sõbra siia:) ta aitab mul neid üles panna. Elektrijuhtmed on siin ajast ja arust, ja ma ei tahtnud, et Henning neid surkima hakkab. Ja õnneks ei olnud tal aega ka.
Ja kõik muu on ka tip-top. Henningu vanemad sõitsid ka täna puhkusele 2ks nädalaks ja väikevend Lars on lastelaagrit tegemas, ja olengi nii täitsa üksi siin. Henningu emalt sain ta bassude kaardi, nii saan tasuta ujumas käia.

Eks ma hakkangi nüüd sättima end, sest 20 mindi pärast pean jälle kodust välja minema. Heiko peole.

Täna muideks pidi selle suve soojeim ilm olema. Meil siin.

ok, päikest...

2009-07-26T20:38:00.002+03:00

Järgnevad asjad on vaja südamelt ära rääkida:

1) Algas neljapäeval folk. Kuigi ülekanne kuidagi sakkis minu arust, nägin/vaatasin/üritasin vaadata mõnel päeval folki. Neljapäeval või reedel nägin minu arust kaevumäel Helenit lava ees tantsimas. Nägu ei näinud. Aga tantsis täpselt nagu Helen.
Svjata Vatrat nägn ka veidi. See oli ka hea. Ja rohkem polegi suurt aega olnud vahtida.
Aa...ja Mikk sorry, aga ma ei saa sellest veel üle ja pean sellest kirjutama. Mikk ütles, et Viljandis lällavad aind purjakil inimesed folgil, aga ise pole kunagi Villus folgil käinud.

2) Vaadakse järgnevat videot kõigepealt:http://www.youtube.com/watch?v=eDMDK22vfQU
Sellisele üritusele sattusime me reedel. Kahjuks saime sellest liiga hilja teada ja ei saanud enam tantsusamme õppida, muidu oleks kaasa tantsinud. Igatahes toimuvad sellised Michael Jacksoni flashmobid hetkel üle maailma. Parim näide on Stockholmi oma, kui viitsite vaadake youtubest. Igatahes see toimus nüüd Tübingenis.

3) Eile käisime Henninguga Reutlingenis. See on siin järgmine suurem linn. Käisime shoppamas. Jube lahe oli. Ma pole enam kuid shoppamas käind. Ostin uued plätud ja veel ühe paari kosse. Ja 5 euro eest sain jope. Henningule ostsime kaks t-särki, bokserid ja ühed linased püksid. Ja õnneks ei läindki palju maksma. Ja lahe oli jälle eemal olla ja midagi teha. Pärast sõitsime koju, käsisme veel süüa ostmas, sõime ja läksime lapsi hoidma :D. Aksi ja Pedi läksid eile pulma ja õhtul olime me neile lapsehoidjateks. Aksi on muideks kaks korda Eestis käinud kui ta veel koolis käis. Ja neil on kaks last..pooleteist aastane Nina ja neljane MOritz. Häst head lapsed. Vähemalt kui meie neid hoiame :). Saime hoidmise eest 35 euri ja veidi enne kahte öösel, jõudsime koju. Ja täna hommikul kell 8 oli äratus. CVJMi suvepäev oli. Ja täna algaski suvi vist, set me oleme täiesti ära põlenud. Vähinäod :D

Nii, nüüd saigi südamelt kõik ära räägitud vist. Reedel on jälle palgapäev :) Pole paha, nagu Henning ütleb.

Oh elu on nii ilus

Päikest teile

2009-07-19T17:22:00.003+03:00

Kolmapäeval oli töö juures nn suvepäev. Sõitsime ühte seiklusteparki, kus meid terve päev lõbustati, või kus me end ise lõbustada saime. Alustuseks oli paar võistlust: ajapeale lüpsmine, ambulaskmine, lasertulistamine ja hobuseraua viskamine. Pärast seda käisime atv-dega sõitmas ja saime veel rodeol(härja seljas) oma osavust proovida.

Algul arvasin, et mine sa tea, mis see päev tuua võib, eriti kuna enne ära sõitu sadas vihma. Ja kõiki uroloogia inimesi ma ka ei tundud. Ainult enda töökaaslasi ja arste, kes opereerivad. Väljasõidul oli meid aga ligi 50 inimest. Väga lahe oli ka arste teise külje alt tundma õppida. Meie sheffarst, kes kogu selle värgi kinni maksis oli ka kohal. Kui töö juures on temast mulje kui kurjast mehest jäänud, siis seal ta küsis kuidas mulle saksas meeldib ja kuidas mul töö juures meeldib. Väga lahe.
Ja töö juures läheb ka kõik hästi. Saan pidevalt kiita. Suht hea.

Kolmapäeval algasid ka Henningu viimased eksamid. Kolme päevaga neli eksamit. Need läksid tal ka kõik suhtelisetl hästi ja järgmine nädal saad ta oma diplomi/tunnistuse.
Eile tähistasime ka seda veidi. Käisime linnas Lingua Loca kontserdil. See on üks Henningu sõprade bänd. Nad on küllaltki head. No mulle meeldib väga. Neil oli nii mõnigi uus lugu mängida, mis veidi rahulikumad oma olemuselt olid, ja seega lava eest hip-hoppimine oli veidi rahulikum. Uued lood olid head, aga me oleks hea meelega vähe rohkem rokkind.
Kuna linnas oli üleüldse linnafestival, siis oli kokku 5 lava kesklinna ära haotatud. Lõpuks olime veel rock'n'rolli lava juures ja laulsime kõvasti lugusi kaasa. Henning neid nii hästi ei teadnudki, aga mina ja Philipp, kes meiega koos linnas oli, laulsime lugudele kaasa.

Votvot
ja üks tähtis uudis veel: ema tuleb mulle külla. Me juba plaanime Henninguga, mis me siis teema, ja mis süüa teeme ja mida me talle näidata tahame. Henning on ka asjast tõsiselt vaimustatud.

Tegin päeval küpsisetorti, me nüüd maiustama

tsau-pläu

2009-07-18T18:46:00.001+03:00

Jaanus, me lähme täna Lingua Loca kontserdile :)

2009-07-05T17:39:00.001+03:00

minu uus nr on +4917693117943

ps! veelkord meeldetuletuseks: mu eesti nr ei eksisteeri juba pool aastat mitte

2009-07-03T16:06:00.002+03:00

Tööl käies läheb aeg nii nii kiiresti. Jälle on nädal möödas. Sada korda olen mõelnud, et nüüd kirjutan, aga siis jälle pole aega või ei viitsi või mis iganes.

Kõigepealt aga õnnesoovid Kertule ja Jürile ja pisikesele Joanna Mariale uue pereliikme puhul. Sündis pisike piiga Säde Liis.

Siis teiseks, mis oluline on, teisipäeval oli esimene palgapäev. Sain küll kuid ainult poole kuu eest raha, aga ikkagi hea oli raha saada. Ostsime kolmapäeval ka pesumasina. Siemensi. Eile pesime esimest korda pesu lõpuks.

Ahjaa, ja siis sain omale uue telfu. Henning pidi oma lepingut pikendama ja kingiks sai 10 euri eest telefoni kaasa võtta. Ja nii ma siis sain endale ühe roosa sony ericssoni. Hea telefon. https://service.o2online.de/portal/commerce/displayHardwareDetails?hwid=4510%20080108%2000&cid=NewCustomerWebshopPostpaid&tid=O-ACT-H

Homme on noorte jumalateenistus. Seekord laulan Henninguga.

Kinke sain see nädal palju. Kõigepealt telefoni. Siis, isa sakslasest ülemus on hetkel minu uues kodulinnas ja paps saatsi mulle>/meile kinke. Mina sain kaks dvd-d ja ühe cd ja paki kasekese kommi ja ühe raamatu vanaemalt. Henning sai kaks pakki ananassi kommi :)
Ja eile, kui koju tulin, mõtlesin, et pole oma uude kodusse veel kirja ega pakki ega midagi saand, ja tegin postkasti lahti ning leidsin sealt paki. Mulle loomulikult. Mikult. Mikk saatis mulle Cruxi ja Trepikoja uued plaadid. Tuhat tänu Mikule. Tahaks talle midagi vastu saata...uurin vähe asja, et mida asjalikku siit ka saata oleks.

Hetkel polegi rohkemat. Täna, homme ja ülehomme oleme sünnale kutsutud.

Millalgi varsti pean ära otsustama, millal puhkust võtan, et siis Eesti lennata. :D

2009-06-25T18:23:00.002+03:00

Natukene on abiuelunaise tunne. Hommikul ärkan nö mehe kõrval üles, siis tööle, koju, teen mehele süüa(vahel mees ka mulle), õhtul vahime telkut või teeme midagi muud ja siis jälle mehe kõrvale magama. Lapsed on veel puudu.

Seoses tööga hakkab ka vaikselt rutiin tulema. Arenen seal iga päev, aga arenemisruumi on ikka veel üle. Õpin uusi instrumente tundma ja assisteerin järjest keerulisematel op'idel. Mõnus tunne on opilaua taga seista ja instrumente ulatada. Natuke siuke võimas tunne, et nagu oleks võimu. Ja arstid on ka päris kannatlikud muga. Teavad, et ma uus seal ja kõik kenad lahked sõbralikud muga. Esimene nädal oli suht iisi-bombiisi(lihtne) ja sain mitmel päeval pool tundi kuni tund varem koju minna. See nädal olen ma kolmel päeval ületunde(minuteid) teinud. Tööl on siuke süsteem, et kui opid varem läbi on, siis võib varem minna aga graafikusse tuleb siis miinu 30/60/jne min. sisse kirjutada. Ületundide puhul tulevad plussminutid arvesse. Ja kuu lõpus arvutatakse need kokku, ning plusstundide eest saab millalgi päevi vabaks võtta, ilma et see teenistust mõjutaks. Teenistust ei mõjuta tegelt niikuinii miski. See on ka hea. Mul on kindel kuupalk olenemata sellest, kui mitu tööpäev kalendris on. Ja kui pühad sees on, siis on vaba.

2009-06-19T18:34:00.002+03:00

Täna öösel...nii kella 00.00 paiku sain Henningult sõnumi, et neid oldi hotellis röövitud, ja et kõigil on hirm peal. Mul tuli ka kohe hirm peale. Saatsin sõnumi tagasi, et kas temaga kõik korras on ja vastuseks sain mõned minutid hiljem, et kõik on ok. Seda lugedes tulid mul pisarad silma, sest teadsin, et temaga on kõik ok. Mis seal täpsemalt juhtus, saan umbes kolme tunni pärast teada, sest siis jõuab Henning koju. Või peaks vähemalt jõudma. Tegelt oli algul kirjas, et tulevad 6-7 vahel. Siis tuli sõnum, et 7-8 vahel ja nüüd Henninguga telefoneerised selgus, et heal juhul jõuab ta 9ks koju. :(Ma ei taha enam oodata. Ma tahan, et ta lõpuks koju jõuaks.

Täna sain ka muideks kaks korda op-i laua taga seista. jeee.

NO jah..ootan oma Henningut siis edasi.

töömesilane

2009-06-18T16:21:00.004+03:00

tööl on lahe. algul passisin enamasti pealt, nüüd katan laudasi teistele ette ja täna sain esimest korda laua taha assisteerima. jube lahe. ja üldse on seal lahe. töötajad on lahedad, tööajad on lahedad, töö on lahe.

homme tuleb Henning lõpuks tagasi..ma juba nii ootan. Ta soovis söögiks kartulisalatit :) eesti varianti.

ma nüüd lähen magan ühe tunnikese. täna öösel magasin nii halvasti. nägin mingit kohatut und..

oh üks kord veel magada ja töötada ja siis tuleb mu kallis kallis Henning

ps! täna nägin ühte neiut, sellest osakonnast, kus ma oma praktikat tegin, ja ta ütles, et nad igatsevad mind. et oli tubli töömesilane olnud. :) rõõm kuulda

2009-06-15T17:57:00.002+03:00

Uus aadress muideks :

Gartenstr. 43

72074

Tübingen

Täna oli esimene tööpäev. Suht lahe oli. Midagi suurt tegema ei pidanud, sest teised tahtsid, et ma enne pealt vaataks ja siis millalgi nädala lõpus või järgmine nädal või ise rohkem majandama hakata. Kollektiiv on ok. Tööajad normaalsed.

Henning sõitis täna 5ks päevaks Prahasse. Sellest on veits kahju. Samas on hea, et saan natuke üksindust nautida...aga ma arvan, et ega ma seda kauem naudi, kui magama minekuni. Siis tuleb kurbus peale äkki.

Vot.

PÄRIS OMA KODU

2009-06-13T18:16:00.002+03:00

Ja saigi kolitud.

Nagu juba kirjutatud sai, saime teisipäeval oma korteri võtmed. Kolmapäeval käisime koristamas. 5 tundi kraamisin ja KÜÜRISIN põrandaid ja aknaid. Eelmine üüriline oli ikka väga laisk. Käisime veel shoppamas ja ostsime uue kodu tarbeks veel nii mõndagi. Õhtul kella poole üheksa paiku läksin tagasi endisesse kodu, sest seal oli vaja veel kapid lahti monteerida ja viimased asjad pakkida. Tsippa enne 12t saime valmis ja langesime voodisse. Neljapäeva hommikul tegime veel võileibu ja kella 10st läks kolimine lahti.
Meid oli kokku 7 kolijat ja nii olid asjad juba 40 minutida autodesse tassitud. Meil on tõesti imelised ja abivalmid sõbrad siin. Ja umbes kella 12ks olid asjad uude kodusse tassitud. Märkimata ei saa jätta seda, et me elame mäe peal ja tänavalt meie ukseni on nii 60 meetrit tõusu :).
Ja kella üheks oli mööbel koos ja võileiva ja õlle paus peetud.

Võib öelda, et tänaseks on enam-vähem korter korras ja valmis. Täna veel värvisime natuke seina ja nüüd oleme põhimõtteliselt majandamisega valmis. Kaks karpi seisavad veel nurgas.

Kõik kes meie korterit näinud on, on öelnud, et see väga ilus on. Meile meeldib ka. Kuigi paari päevaga oleme paar ebameeldivat avastust teinud. Nimelt on kraanivesi must. Mingid purud ujuvad seal sees, nii et peame britta veekannu ostma. Siis on meil kuskil sipelgad. Oleme küll ainult õnneks kolme näinud. Siis pidid majas talvel hiired olema..Henning lasi kõik suuremad praod ja augus silikoniga kinni :D. Ja me oleme juba selleks valmistunud, et me siin veel mõningaig üllatusi leidma hakkame.

Hetkel igatahes oleme väga rahul ja vaikselt hakkab kodu-tunne ka tulema. Ja naabritädi on väga tore. Temalt saame traadita internetti ja tv-kaablit odavalt.

Palun tulge meile külla:)

*****

Esmaspäeval lähen tööle:). Eile käisin töölepingule allakirjutamas. Super. Ja muideks muideks..tänu asjade kokkulangemisele saan veel pooleteise kuu eest töötuabiraha, kuigi mul selleks õigust pole olnud. Kolmapäeval sain esimese portsu ja millalgi saan veel poole juuni eest raha. Ja nende pooleteise kuu eest makstud tervisekindlustuse raha saan ka tagasi. Eelmises blogis kirjutasin, et enam paremini minna ei saaks, aga näe saab ikka. Nüüd tuli raha murele nii kähku lahendus.

Ootan hetkel Henningut..eile ja täna on siin mingi muusikafestival ja Henningu sõber mängib täna seal ja Henning läks kuulama-vaatama. Ma jäin koju koristama ja süüa tegema.

2009-06-10T10:15:00.003+03:00

Elu on hetkel imelisem kui kunagi varem. Viimased kuud olid kuidagi väga rasked. Kui nüüd tagasi vaadata, siis said need keerulised, rasked ajad alguse eelmise aasta augustis juba. Siis hakkasin uurima, kuidas oma diplomile tunnustust saada jne. See pidev asjaajamine ja mittekuhugijõudmine algas juba siis pihta. Mäletan, et juba päris algusel selgus see, et ametnike lubatud 4 nädalat ei pea paika. Ja üpriski tihti langetas see tuju. Igatahes pärast 5 kuud sain oma paberid kätte. Mõtlesin, et oh lõpuks ometi liiguvad asjad. Aga siis algasid asjad alles tõeliselt pidurdama. Tööd ei leidnud ja seega ei saand oma kodu muretseda jne. Elan Henningu vanemate juures juba neljandat kuud. Ilma tööta, ilma rahata.

Ja siis järsku hakkas kõik uuesti liikuma...ja veel millise kiirusega. Ühel päeval saime korteri, kolm päeva hiljem sain tööd. Ja nüüd esmaspäeval sain tööloa ka. Lisaks on veel loota, et saan pooleteise kuu eest töötu abiraha, millele mul esiotsa üldse õigustki ei olnud. Aga asjade kokkulangemise tõttu tuli eile välja, et on veel lootust natukenegi raha saada. Seda on muidugi vähe, aga hetkel, kui mul enam üldse raha ei ole, on see suureks abiks. Hetkel nagu ei saaksi paremini minna.

Eile saime oma uue kodu võtmed kätte. Pärast tunniajast seletamist ja paberite läbivaatamist, seisime lõpuks ometi kahekesi oma uues ilusas kodus. Ilus on ta oolimata sellest, et seal kõvasti koristada tuleb. Praegune üürnik polnud jut kõige usinam mesilane. Mõõtsime ja puurisime neid tube ja arutasime, mis me kuhu paigutame. Lõpetuseks käisime veel poes ja ostisime duššikardina, kolm rulood ja vetsupoti harja :D. Veidi koristuskraami ostsime ju juba eelmine nädal. Täna ostsin veel ämbri ja põrandaküürimisvahendi. HAha mr.proper..sellega seoses tuli mul paar päeva tagasi üks seik lapsepõlvest meelde. Olin nii 10-11 aastane ja emal oli sünnipäev tulemas. Telekast reklaamiti:"Mister Proper abistab, kiirelt korra maja lööb". Mäletate seda laulu? Igatahes teadsin, et mu ema reklaamiohvriks ei lange..ok seda et ta reklaamiohvriks ei lange, ma ei teadnud, sest sellist sõna ma ei teadnud, aga aimasin, et ta seda endale niikuinii ei osta. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis maksis selline mini pudel 7 krooni...või 11 krooni. Kraamisin siis oma sendid kokku, pikalt säästetud raha oli see, ja ostsin kösti poest(seal kus preagu see lihapood on, või oli) emale sünnipäevaks mr.properit :). Ja kõige parem oli see, et ma ei suutnud õige päevani oodata ja kinkisin kohe selle emale ära, ja mu väike vend Mart ahvis mind ja kinkis emale õigel päeval veel ühe pudeli. Ai ma olin nii vihane Mardi peale. Mul oli nii hea idee ja teostus(ma tegin veel kodus show'd ja mängisin reklaami järele) ja siis tuli tema ja kinkis sama kingi. :D.
Igatahes ostsin mr.properi, mingi eriti vänge variandi, et ikka kõik plekid minema saada. JA Henningu emalt sain veel pudeli mingit muud koristusvahendit. Sellist kuhu küürimise ajal kätt ka vette võib panna. Ma arvan,et mu mr.proper võtab naha ka maha :D.
Ja õlut ostisin, ses homme on püha ja poed on kinni aga abilistele sai õlut lubatud.

Henning on hetkel eksamil. Eile oli eisime, täna teine eksam..Selleks ajaks, kui ta koju tuleb, loodan võimalikult palju järelejäänud asju pakkida, et me siis kiiresti uude koju minna saame. Täna on plaanis koristamine, ruloode ülespanek ja puupõrandate õlitamine/vahatamine. Tahtsime eile pilti ka teha, aga kaamera on ju juba pakitud. Ehk otsin välja veel ja teeme täna paar pilti, siis saaks siia ka mõned üles panna. Uues kodus meil veel internetti ei ole, ja seega olen mõneks ajaks täitsa eemal. Henning on järgmisel nädalal Prahas ja siis ma ei taha ymca-sse ka üksi netti minna. Ma pole seal nii tähtis tegelane kui Henning. Võibolla kunagi juuni lõpus on meil internett. Nii et siis teate, kus ma olen.
Ja viimased riided tuleb pesta..esimese laari viskasin masinasse juba. A ja reedel kirjutan töölepingule alla ja esmaspäeval kell 8 pean ülemuse kontoris olema ja siis läheb lahti :).

Jah, ega muud vist polegi kirjutada. Pole nagu aega ka nii palju. Hakkan vaikselt nüüd asju pakkima. Õnneks palju pole jäänud. Homme sellel ajal hakkame kolimiseks valmistuma. Kell 10 tulevad abilised ja siis läheb lahti. Loodame nii paari-kolme tunniga asjad ära kolida ja kell 14.00 lähme gondlitekihutamisvõistlust vaatama. Õnneks me elame me kesklinnas ja oleme 10 mindiga kohal. Ja pärast lõunal tuleb Heiko meile appi ja siis paneme kapid ja riiulid kokku ja sätime niisama.

AAA..ja siis veel seda, et esmaspäeval oli bändiproov ja järgmisel noorte jumalateenistusel pean eesti keelset õnnistulaulu lauma...Issand hodu sind, õnnistagu sind...jne..Kuna kolm inimest bändist järgmisel korral kohal ei ole, siis laulab lisaks mulle veel Henning ja trumme ei mängita. Mulle eriti ei meeldi Henninguga koos laulda, sest tal on mingid oma versioonid :D. No ta laulab hästi aga teistmoodi kui mina ja mind ajab see närvi..ja vahel hääldab ingliskeelseid sõnu valesti. AGa meil on 4 nädalat aega õppida:). Hehee..henning käis kunagi muusikakoolis. Pidi seal blokkflööti mängima aga selle asemel tegi naabripoisiga nalja ja neid visati koguaeg ukse taha. Haha..Henning ja Philip on üleüldse aind pahandust teinud noorena..väiksena. Toppisid tänaval postkastidesse koerajunne..aga kuna rohkem poisse tänavale i olnud, siis teadsin kõik, kes süüdi olid. Ja siis tegid tavaliselt pahandust ja järgmisel päeval käisid koristamas või vabandamas :).

ok ma hakkan nüüd pakkimisega pihta

KOLIMINE

2009-06-05T16:12:00.002+03:00

Järgmisel nädalal sellel ajal oleme juba ühe öö oma uues kodus veetnud. Juba nädala algusel alustsime asjade pakkimist. Kõigepealt need asju, mida meil kindlasti järgneva kahe nädala jookusul vaja ei lähe. JA siis kraamisime keldrist kogu kraami, mis me kaasa võtta võime kokku. Tegelt saame ikka päris palju asju kaasa: nurgadiivani, sögilaua, külmkapi, mikrouuni, miksri, võileivamasina, kaks potti, panni, küpsetusvormi, paar kaussi, mõned taldrikud, hulgem rätikuid ja muidugi kõik selle kraami, mis Henningu toas on ehk siis kaks kappi, sofa, kaks madratsit, paar riiulit, kirjutuslaua ja veel pudi padi.
Eile avastasime, et pakkimisega peab kuidagi kiiremini tegema. Nädalavahetusel on CVJM-s mingi koristus aktsioon ja Henning on igatahes seal. Ja järgmine teisip, kolmap on tal eksamid ja peab veel õppima. Järgmisel teisipäeval saame korteri võtmed ja kolmapäeval tahtsime vähe seinu värvida, aga samas on vaja kapid lahti monteerida. Nii et läheb kiireks.
Järgmiseks neljapäevaks oleme abi juba leidnud. Hennignu sõbrad tulevad appi kolima. See on hea, sest siis pean mina vähem raskeid asju tassima.

Üleeile või millalgi sai Henning maili, et ta on kergejõustiku maailma meistrivõistluste vabatahtlike tiimis. Ehk siis augustis on ta Berliinis. Võistulused on 15-23 august aga Henning peab paar päeva varem minema juba ja paar päeva kauem seal olema. Ja augusti alguses on ta Prantsusmaal laagrit tegemas. Sedasama laagrit, kus me eelmine aasta tuttavaks saime. Ja seal on ta 1-11/12 august ja 13ndal lendab ta Berliini. Nii et peaaegu terve augusti kuu olen üksi. Aga mul on ikkagi hea meel, et ta Berliini minna saab, seda nii soovis seda.

ok..ma nüüd koristan vähe. viimastel päevadel on palju mööbeldamist ja pakkimist olnud ja tuba on kole tolmune.

2009-06-02T19:05:00.002+03:00

Uus nädal on alanud. Kaheksa päeva pärast saame oma uue kodu võtmed, üheksa päeva pärast läheme sinna värvima/koristama ja kümne päeva pärst kolime. Me praegu juba suht ärevil. Vaikselt uurime, mis me kõik Henningu vanemate kodust kaasa võtta võime ja mõõdame mööblit, et kuhu mida paigutada. Eile hakkasime vaikselt juba isegi pakkima. Asju, mida me niikuinii järgmise 10 päeva jooksul ei vaja.
Sõpradele saatsime maili, et kellel aega on võiks meile appi tulla. Mõnus.
Täna viisime oma plastikpudelid poodi tagasi ja saadud raha eest ostsime juba majapidamistarbeid: seebi, nõudepesuvahendi ja -lapid, wc-paberit ja veel paar asja.

Oh ma olen nii põnevil. Lõpuks ometi saame päris oma kodu. Teeme mis tahame, sööme mis tahame ja millal tahame. Kui millalgi enam-vähem midagi sisustatud saab, siis teen pilte ka ja saadan teile.

Hetkel puuduvad meil veel nõud. Klaasid ja tassid on meil olemas, aga taldrikud, noad, kahvlid puuduvad. Kord oli siin jutt, et saame Hennignu vanaisa vanad nõud endale, mis keldris seisavad, aga nüüd eile arvas Henningu ema, et need on ikka liiga hinnalised ja nii edasi ja ta vist ikka ei taha neid meila anda. No mõnes mõttes saan tast aru, sest tegu on tema isa asjadega, aga no kui neid siiamaani pole keegi kordagi kasutanud, siis andku parem meile, et me süüagi saaks kuskilt. Küsime täna-homme veel, et kuidas siis asjaga jääb. Oleks nagu niru küll, kui ema lapse kodust välja saadab ja isegi kahte taldrikut kaasa ei anna :). Oh ma lähengi ja küsin.
nii..tuleb välja, et neid taldrikuid me ikkagi ei saa...pean Henninguga rääkima...:D.

ok. igatahes saame palju muid vajalikke asju. Näiteks mikrouuni, tolmuimeja, külmkapi. Nurgadiivani kööki ja laua. Ja isegi kaks madratsit võime kaasa võtta, kuigi ainult üks Henningule kuulub.

Jup igatahes...tegin hetkel väikse vea ja rääksin Henningu vanematele, et Henningul on plaan võibolla oma trummid maha müüa ja nüüd on Henningu emal häda, et nemad olid raha kogunud jne, ja peavad sel teemal Henninguga rääkima. Saadan kähku sõnumi, et ta teaks, mis teda kodus ees ootab.

ok, aga muidu läheb meil ikka veel hästi. Loodetavasti saan oma tööloa kähku ja siis on kõik korras. Elu liigub jälle ülesmäge.

head uudised

2009-05-27T20:56:00.002+03:00

Üle pika aja on mul ka suurepäraseid uudiseid. Eelmisel laupäeval leidsime endale oma kodu. Oma korteri. Paberite ajamine on hetkel pooleli, aga kui nüüd miskit juhtuma ei peaks, siis saame 9ndal juunil võtmed ja sellele järgneval neljapäeval(sest siis on püha) kolime sisse.
Korter on küllaltki kesklinnas, mis meile ülihästi sobib, sest tihti õhtuti väljas käime. Tegemist on naksuva puupõrandaga vanema korteriga eelviimasel korrusel. Selline puust põrand meenutab mulle mu esimest kodu Viiratsis. Millegi pärast on mul meeles, et seal ka põrandad naksusid. Aga võibolla mäletan valesti. Korter on 50 ruutmeetrit suur, nii et ruumi meile kahele küllaga. Praeguse toaga võrreldes on see lausa luksus. Ja kuna see vana korter/maja on, siis pole ka üür kõige kõrgem. Lisaks on meil veel suur aed, mida me ühe naabriga jagama peame.
Hetkel mõtleme, et mis kõik siit kaasa võtta. Ega meil midagi ei olegi kaasa võtta, aga õnneks on Henningu vanematel keldris vanaisa vanad püksid(siuke lastemäng oli ju)..vanaisa vana mööbel..ja nii saame endale mikrouuni, tolmuimeja ja paar ööblitükkigi kaasa võtta. Vot.

Siis on mul veel üks uudis, nimelt käisin eile OP-osakonnas proovipäeval ja sain sealt positiivse vastuse. Ehk siis teisisõnu sain tööd. Enne kui päriselt alustada saan, pean veel oma tööloa ära ootama. Selle saan ma ju alles siis, kui tööandja on olemas. JA nüüd tuli paar ankeeti täita ja homme saadan need minema, et siis loodetavasti järgmise kahe nädala jooksul luba saada. Loodetavasti nad annavad selle mulle. Ja kui annavad, siis alates 15.06 töötan ma OP-õena. jeee

pulmad

2009-05-18T13:20:00.006+03:00

Laupäeval olime Jürgeni ja Steffi pulma kutsutud. Jürgen oli varem Henningu parim sõber, kelle juures ta pea igapäev oli. Mina polnud neid kumbagi varem näid, sest nad ei ela Tübingenis.

Igatahes...oli ilus pulm. Saksas on see asi nii, et kõigepealt tuleb perekonnaseisuamet, või mis iganes see ka on...ja seal n.ö abielluda. Ehk siis selleks hetkeks, kui pulm kirikus toimub, on pruut ja peigmees juba ametlikult abielus ja pruut kannab juba uut perekonnanime. Jumalateenistus oli ilus...Jürgen mängib ühes teises ülistusbändis trumme, ja see bänd mängis ka jumalatenistusel..seekord mängis Henning trumme. Pruutpaar oli õnnelik ja ilus. Eriti pruut. JA meie olime ka kõik ennast korralikult üleslöönud.

Pärast jumalateenistust löödi klaasid kokku ja tehti pilte. Ja millalgi läks programmi ja söömisega edasi. Söök oli hea, programm oli kesine ja kogu pidu oli vähe teistmoodi kui eesti pulm. Aga eks need sakslased saa ka teada, milline üks eesti pulm välja näeb. Vähemalt natukenegi.

Jaa..sai söödud, sai tantsitud...tsa-tsa-tsad jälle laksutasime :D...ja nalja sai ka. Poole kolme aeg öösel sai pidu läbi. Kõmpisime koju ja arutasime, et mis okei oli ja mis mitte. Ja jõudsime järeldusele, et meie pulmad ja nende ettevalmistamine saab väga keeruline olema- kõik tuleb ju kahes keeles ettekanda....algusest lõpuni.

Ahjaa..meie gängist oli ligi 15 inimest seal, seega oli suht lahe...

Eelmise postituse lisaks veel nii palju, et eelmine reede sain ka ema kingi kätte...ja seega veel mitu pakki komme. Algul kuidagi kommid ei istunud...liiga saksastunud olin....ja siis sõin päevas kaks kommi..ja kolmandal päeval sain ree peale tagasi..ja alates sellest ajast söön ikka hulga rohkem komme päevas. Ka Henning sööb neid..Talle meeldivad ananassi, mesikäpa ja teekonna kommid :D.

Hetkel ei olegi suurt midagi meelel, mida teiega jagada võiks.

A kas keegi ilus kristlasest tütarlaps tahaks ühte kristlasest sakslasest peigmees endale. Mul kaks tüüpi üle, kes mult korduvalt küsinud on, et kas mul mõni ilus eestlanna üle on :)

Selle noormehe nimi on Heiko..22 vana..õppis kevadeni inglise keelt ja alates sügisest hakkab meditsiini õppima.

Mängib kitarri ja on muidu lõbus ja naljakas ja heasüdamlik jne. Minu parim sõber(saksas).

sünnipäev, eesti kommid, praktika, eurovisioon ja pulm

2009-05-15T17:31:00.003+03:00

See pealkiri võtab mu jutu lühidalt kokku.

Täna tulid Jens ja Moni Hispaaniast tagasi. Nad on pruunid nagu grillkanad. Suht kadedaks tegi hetkel. Meil on siin juba pea kaks nädalt sadanud..muudkuisajab ja müristab ja välgutab. Igatahes oli neil mulle veel kingitusi. Esiteks IKEA 2009 aasta kataloog...no see oli lohtsalt niisama naljapärast ära pakitud, sest Moni teadis, et mind huvitab, mis kataloogis kõik olemas on, ja kuna neil üks kataloog üle oli, siis sain selle endale. Aga nagu öeldud, oli see üks nali. Siis teiseks sain mängu PHASE 10 ehk kümme faasi...ma ei tea, kas te seda mängu teate, aga Wuppertalis olles mängisin lastega seda pidevalt ja tahtsin hiljuti meile ka selle mängu osta. Henning muidugi pidurdas mul seda ostusoovi...nüüd ma tean mispärast. Siis kolmandaks sain IKEA ühe lambi, mida me Henninguga IKEA's käies vaatasime. Nii et see on kink meile mõlemale. Ma usun, et Henning rõõmutab ka, kui näeb, et selle saime. Ja neljandaks sain veel ühe kausi, mille Moni Hispaaniast mulle tõi.

Selle kausi sees on hetkel Eesti kommid, mille mu isa mulle oma ülemuse kaudu saatis. Nimelt on isa ülemus sakslane, kes juhuslikult siit lähedalt pärit on ja see nädal juhuslikult saksamaal oli ja juhuslikult Tübingeni tulema pidi. Palusin papsil mulle Eesti kommi saata. Olin muidugi emalt sünnaks komme palunud ja emps saatis ka mulle paki, aga see pakk ei ole kohale tulnud( või nagu täna selgus, kuskil Moni kirjade vahel oli pakiteadis olnud, millest ma miskit ei teadnud. Nii et võib arvata, et ema saadetud kommid on ka ikkagi kohale tulnud). Ja kartuses, et see pakk ei tulegi kohale, tellisin isalt uue laari. Nüüd tuleb ehk topelt, aga topelt ei kärise. Igatahes sain palju komme. Esimese hooga ei oskandki kohe ühtegi kommi välja valida..oleks tahtnud kõikidest sortidest ühe kommi korraga suhu visata. Aga siis otsustasin siiski kasekese kasuks. Üks mu lemmikutest. Henning naeris veel, et ma olen ikka täitsa kreisi, et isegi koduni ei jõudnud oodata:D.

Jaa, ja nüüd täna/homme toon selle paki ära, mis mulle tulnud on. Ehk siis saan veel komme. Eks näis kauaks neid jagub. Oh praegu tuli meelde, et kunagi kui väiksed olime, siis olid need kollsed draakonikommid. Need õiged kollased originaal draakonikommid. Ja siis Mardiga panime need alati tabureti alla ja litsusime enne söömist laiaks :).

Ja edasi praktika juurde. Teine nädal on läbi. Normaalsemaks on asi läind. Hooldamine ei käi enam nii närvidele, ravimid on selgemaks saanud. Ja jah. Ei viitsigi rohkem sel teemal kirjutada. A seal üks naine on venku...vastik aktsient..Ja see ütles mulle täna, et Eesti sai eile poolfinaalist edasi. Ma teadsin juba. Eile kui praktikalt tulin, siis lükkasin etv otseülekande sisse ja nagu tellitult tuli minut hiljem Eesti lugu. JA hiljem nägin, kuidas viruaalsest ümbrikust Eesti lipp välja tõmmati. Aga ega suurt rohkem mind see ei huvitagi. Aind eestlasi tahtsin näha. Ja ega homme niikuinii vaadata ei saakski, sest me oleme pulma kutsutud. Üks Henningu endistest parimatest sõpradest abiellub. Nüüd ta elab kuskil mujal, ja seetõttu ei ole neil enam nii palju kontakti. Ma pole seda tüüpi näiteks veel kordagi näinud. Aga see on hea üritus, sest paljud teised meie sõbrad on ka sinna kutsutud ja siis oleme oma gängiga seal. Ostsingi teisipäeval uued baleriinad..mustad..ja tänaseks on vill kanda hõõrutud. Aga nende odavate türgi kossidega ongi siis saksas mul sellised lood, et ostan, kohe tuleb vill ja siis kui läind on, siis on kossid priimad. Ja tahtsin veel ühe kleidi osta, aga mtlesin, et küsin enne Henningu arvamust, aga ta on kuskil ära hetkel. Eks näis, kas jõuame veel poodi või ei. Mul on veel üks kinkekaart üle ja seega saaksin endale selle kleidi lubada.

Jaa, mis siis veel. Miskit. Lisan veel pildi. MIna, kui ma olin eesti kommid kätte saanud.

*marili*