Nii, esimesed 15 päeva on nüüd peaaegu möödas. Me oleme väsinud. Aga hea asi on see, et vaikselt hakkab rutiin tulema ja vaikselt hakkab elu Jonasega normaalseks muutuma.
Esimesed päevad ta aind magas ja ei joond peaaegu midagi. Eks sünnitus oli temalegi raske ja ta pidi enne veidi puhkama. Siis ei tulnud imetamine hästi välja. Aga ja ka selle öppisime ära. Siis tundus, et mingi rütm on tekkinud, millal ta magab ja millal ta sööb. Ainult et minule oli imetamine väga valus. Ka sellest oleme nüüd üle saanud...ses möttes, et valu on üleelatav ja muutub iga päevaga väiksemaks. See eest on Jonasel söömise-,magamiserütm täiesti segi. Kord sööb 7 minutit ja kord 30-40 minutid. Ka magamine on sama ebaregulaarne. Kord poolteist tundi, kord pea 4 tundi. Niipea kui me ta sülest ära paneme läheb kisaks, kuigi tänane päev on erand ja mul on kaks korda olnud vöimalik ta peale söömist pikali panna.
Köige hullemad on ööd, sest siis on Jonase jaoks vist päev. Igatahes siis ta eriti magama jääda ei taha ja nutab ja nutab ja nutab. Henningu ema arvas, et tal on gaasid. Aga kas tal ei peaks siis päeval samamoodi gaasid olema ja samasugused nutuhood?
Oma voodisse ta ka ei taha. Vahet pole kas proovime päeval vöi öösel teda oma voodisse panna, niipea kui ta voodis on, läheb kisaks. Seega oleme(teinud esimese suurema vea) teda öösel enda voodis magada lasknud. Siis ta magab veidi paremini ja veidi kauem ja ka meie saame veidi rohkem magada. Öigemini mina, sest Henning Jonase öiseid käuksumisi ei kuule.
Samuti oleme täheldanud, et talle füüsiline kontakt meeldib. Kui vaikselt uni üle minema hakkab ja esimesed käuksud tulevad, siis tema käest kinni vöttes ta rahuneb koheselt ja magab edasi. Nii oleme päris mitu lisa tundi vaikust ja rahu viimasel kahel päeval endale vöitnud.
Igatahes on meile selgeks saand, kui keeruline lapse kasvatamine on. Eriti kui on esimene laps. Üldse ei tea, mis on normaalne ja mis mitte. Aga nagu öeldud, on elu hakanud vaikselt oma rutiini vötma. Minu peaaegu masendusest/depressioonist, mis ma paaril ööl kogesin, on saanud jaaa...seelihtsalt on nii, see on elu. Igatahes läheb mul praegu palju paremini kui nii 3-4 ööda tagasi. Ja isegi kui öösel pole peaaegu üldse magada saand, siis hommikul tuleb kusilt jöud ja jaks uus päev üle elada.
Väsitavad on aind ootamatud külalised. ja see kui Jonas öösel 3-4 tundi järjes nutab,ägiseb ja magama jääda ei taha. Aga kui ma enam ei jöua, siis ajan Henningu üles.
Ma nüüd viskan telku ette pikali. Jonas magab. Loodetavasti veel 2 tundi. See oleks lahe. Ja eks me öpi vaikselt isaks-emaks olemist. Muutub iga päevaga kergemaks.
1 kommentaarid:
Ära pabista selle kaisusmagamise pärast. Kui ikka on rahutu laps, siis mida rohkem ema kaisus ta on, seda parem :) Ja saad ise ka rohkem puhata, kui ta sul kaisus tissi otsas magab.
Miks ta nutab? Äkki vaatad oma menüü üle. Jäta ära sagedasemad gaasidepõhjustajad - piimatooted, õunad, kapsad, maasikad jms. Joo rahustavat teed, näiteks piparmündi, lisaks võid juua ka ristiköömne teed, mis on kõhule hea. Tee Jonasele kõhumassaaži kellaosuti suunas ning lükka jalgu õrnalt vastu kõhtu.
Magamiseks mässi laps teki sisse, nii tal turvalisem.
Õhtul enne magamaminekut tee vanni ja sea sisse mingisugune magamamineku rutiin - ntx vann, kreemitamine ja massaaž, söötmine ja laulmine. Kui tal on päev ja öö sassis, siis püüa teha nii, et ta päeval päris 4 tundi järjest ei magaks, samas ära lase ka üle väsida. Ma tean, lapse pikk uni päeval on tõeliselt mõnus aeg, kus saad iseendale pühenduda, kuid öösel tahaks ka siiski magada :) Lisaks aitavad pimendavad rulood. Õhtul magamamineku ajal toad pimedaks, aga päeval peab valge olema. Ja lisaks, maga võimalusel koos Jonasega :) Puhka end välja.
Ehk aitavad mu nõuanded sind :) kalli kalli
Postitage kommentaar