34+5

Istun rõdul. Mõnus on olla. Hea on olla. Olen nüüd dekreedis/dekreedil.

Sünnipäev möödus hästi. Ei pidanud. Nii nagu ma juba aastaid enam oma sünnat ei pea. Hommiku poole olin tööl, kus mulle lauldi ja pärast lõunal olime Henninguga kodus. Magasin lõunal ja Henning tegi seni pzzat. Ja pärastlõunal tulid üllatuskülalised Sonja ja Markus oma poja Lukasega. Nad elavad meist nii umbes 200-300 meetri kaugusel. Ja päris õhtul käisime väljas ja tegime väiksed joogid. Henning õlle ja mina Virgin Colada :D. JA siis tulimegi koju ja vahtisime veel telksi. Sille, Elis ja Kätlin helistasid mulle. Sellega ma polnud küll arvestanud, ja mul oli sellest väga väga hea meel.

Viimased kaks nädalat käisin veel tööl. Arst arvas, et kui ma ise väga tahan, siis võin ju proovida. MUl oli õnneks umbes 50 ületundi ja nii ma võtsin kõigepealt kaks päeva vabaks ja üülejäänu tundide arvelt tulin iga päev 3-4 tundi töölt varem tulema. Ehk siis käisin 4 tundi päevas tööl. Füüsiliselt vist polekski rohkem jõudnud. Seega oli hea. Vaheldus, et kodust välja saada ja inimesi jälle näha, ja samas siiski suht laadna.

Alates eelmisest nädalast käin sünniettevalmistuskursusel. Koos Sonjaga, ta saab teist korda emaks. Ja nagu öeldud, elab ta siin meie lähedal, siis on ka hea kahekesi sinna tatsuda. Rattaga ma enam sõita ei saa. Ei ole soovitav ja ebamugavaks muutus ka. Viimane kord saigi sünnipäeval sõidetud. Igatahes see kursus on päris huvtav. Kord nädalas, eile oli teine kord. Meid on kokku 11 naist. Algul on väike ring, e kuidas läheb, mis uut, mis muresid jne. Siis näitab ämmaemand mõnda lõõgastusharjutuast(mis minu jaoks küll lõõgastavad pole, pigem keerulised ja võtavad võhma välja) ja siis ta räägib veidi tuhudest ja sünnitusest jne jne. Mingit uhkimist-puhkimist seal ei ole, nii nagu me seda filmidest teame. Hea on ka see, et selle maksab haigekassa kinni. Nii et miks mitte. Võimalus kodust välja saada ja teisi tulevasi emmesid kohata. Mina olen esimene nendest, kes tite saama peaks. Enamik peaks neist alles augustis sünnitama. Ja ka kursus ise kestab poole juulini tegelt, nii et lõpuni käia ma ilmselt ei saa.

Kodus on ka kõik hästi. Oleme räigelt rahul oma uue koduga ja kodu asukohaga. Linnast küll kaugemal, aga siin on palju muid eeliseid. Praegu laisklen..kella 13-15ni on nö rahuaeg ja siis ei tohi lärmi teha, nii et pean tolmuimemisega kella kolmeni ootama. Aga ongi parem nii. Käisin just apteegis ja väike jalutuskäik väsitas ära. Väljas jälle 30 kraadi ka.

Henningul läheb ka suht hästi..kui ta tööl ei ole. Paari nädala eest lasid tal töö juurest 2 tüdrukut jalga ja siis otsiti neid politseiga. Üks tüdruk ilmus ise oma ema juures välja aga on peale seda jälle mitu korda jalga lasknud. Ja teine tüdruk oli paari päeva eest teada andnud,et ta on Berliinis ja et pole vaja muretseda. Üks tüdruk oli 13 teine 16. Ja siis on veel paar uut tüdrukut neil majas, kes ainult pahandusi teevad. Kui Henning vahel räägib, mis seal toimub, siis jääb ikka suu lahti küll.

Ostsime suure päiksevarju rõdule, nüüd on hea istuda siin. Palav küll, aga vähemalt mitte päikse käes. Nüüd saab siin lösutada ja lugeda.

Loodan et viimased rasedusnädalad kiirelt mööduvad. Asi muutub järjest raskemaks...kõht ja käimine ja hingamine ja magamine. Kui tita kohal, siis ei saa just rohkem magada, aga vähemalt hingata ja riiete mure oleks lahendatud ja ei peaks 10t lisakilo kaasas tassima koguaeg.