Asjadest

Ma ei tea, miks kõik räägivad alati, et rasedus on nii ilus aeg ja seda tuleb täiega nautida. Miks keegi ei räägi, et see võib suht õudne olla.
Esimesed 5 nädalat olid okei..aga siis ma muidugi veel ei teadnudki, et ma rase olen. Ja siis hakkas suur okseralli pihta. Kaks ja pool kuud. Ja siis lõpuks saabus rahu. Mõtlesin, et noh normaalne, nüüd saab normaalse inimese moodi jälle elada. Sest esimese kolme kuu jooksul olin pidevalt haiguslehel..oksendasin 4 korda päevas ja võtsin 5 kilo alla.
Igatahes, siis oligi umebs kolm nädalat hea olla. Siis hakkas uuesti halb ja lisandus veel see, et ma ei saand öösel magada. Pidevalt ärkasin üles, sest ei saand õhku enam. Magasime lahtise aknaga(jaanuar kuni märts). Ja siis veebruari lõpul ärkasin öösel kohutavate valudega. Haiglas tuli välja, et tuhud. Nii et olin jälle kolmeks nädalaks haiguslehele kirjutatud. Siis sain jälle tööle..pooleteiseks nädalaks, sest siis tuli välja, et mul on jälle tuhud..kuigi ma neid õnneks ei märka ise...ja nüüd olen jälle haiguslehel. Homme arstile ja siis vaatame, mis seekord KTG-s näha on.
Kui algul oli mõte, et saaks see rasedus ometi läbi ükskord, siis nüüd on igapäev ja iga valuga kõhus mõte, et peaasi, et pisike veel kõhtu jääda võiks.
Mida siin nautida?



Igatahes on meil väljas suur kevad, võiks ju peaaegu öelda, et suvi :). Vähemalt sellel nädalavahetusel. Ja sellest on hea meel. JA siis muidugi see, et meil kolitud sai. Kolimisega oli ka igavene jama. Kõigepealt pidime 26 märts kolima. Aga siis tuli välja, et palju sõpru pole sellel nädalavahetusel üldsegi Tübingenis. Seega käisime vähe inimestele närvidele, et me uue korteri nädal varem saaks. NO, et oleks abilisi kolimisel. JA siis Neljap helistatigi, et saame reedel uude korterise. HAkkasime siis sõpru kokku ajama, ja siis kolm nendest olid haigeks jäänd. Ja mina ju ei tohi niikuinii midagi vedada ega tassida. Ja siis lõpuks kolis Henning kahe sõbraga. Ja kõike ei jõudnudki tol päeval ära kolida.
Ja siin puudus ka köögimööbel ja tahtsime veel veidi seinu värvida. Ja siis elasimegi esimesed poolteist nädalat siin kastida otsas. Nüüd oleme enam-vähem valmis..magamistuppa ja lastetuppa on vaja veel kardinad üles panna. Lastetoas on niikuinii kaos veel. Aga sellega veel aega on loodetavasti. Ja köögis tuleb veel kapile uksed ette panna. Eile võtsime ekstra vaba päeva kodustest toimetamistest..või noh ehitamistest. Saime lõpuks kahekesi midagi teha.
Õhtul käisime veel jalutamas ja sellest ka mõned pildid..